Kolmikhüppaja Kaire Leibak andis teada, et jätab eesootava suvehooaja vahele. Põhjuseks on pikaajalisest jalatraumast tingitud jätkuvad terviseprobleemid.
Draama - Leibaku olümpiaunistus purunes
3. mai 2012, 01:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Halb on seda öelda ja seedimiseks kulus endalgi pisut aega. Nimelt jalg, mille Achilleuse kõõluse rebestasin täielikult 2010. aasta sügisel ja osaliselt uuesti 2011. aasta talvel, ei ole valmis veel hüppama kolmikhüpet maksimaalse sooritusega,» ütleb Leibak oma blogi vahendusel.
«Ka üks Kanada spordimeditsiinikeskuses töötav füsioterapeut vaatas mu jala üle ning ütles, et säärelihastes on veel tugev atroofia võrreldes terve jalaga, aga pole midagi parata, kui Achilleus on kaks korda katki olnud.» Leibak, kelle nimel on 2006. aastal Pekingis hüpatud Eesti kolmikhüpperekord 14.43, saab enda sõnul küll sprintida ja teha kergemaid hüppeid, ent sprindis või kaugushüppes võistlemine paraku kõne alla ei tule.
«Ma ei välistaks seda tulevikus, kuid praegu ei ole ma võimeline hüppama tulemust, millega ise rahule jääksin. Tulemus, mida suutsin hüpata, kui olin 16-aastane, ent ei suuda hüpata 23-aastasena, tekitab rohkem stressi ja frustratsiooni kui mingit rõõmu võistlemisest. Paraku nii on,» resümeerib Leibak.
Tippspordiga jätkamise plaani pole eestlanna lõplikult maha matnud, kuid seda teatud klauslitega: «Naasen sporti siis, kui tervis on korras ning treeningute põhjal olen võimeline näitama kõrgemast klassist tulemust. Ainult tahtejõud ja aeg näitavad, kas olen seda suuteline saavutama,» kirjutab ta.
Leibak plaanib jätkata sügisel ühistreeningutega ühe maailma tunnustatuima kergejõustikutreeneri Rana Reideri käe all. «Seniks saan ma üldise treeningu plaanid ning eriharjutusi, et nõrk koht taas tugevaks saaks. Treeningud hakkavad olema neli-viis korda nädalas ning tulen mõneks ajaks oma pikast kuuekuulisest üsna rangest treeningrutiinist välja.»
Eeskätt püüab Leibak enda sõnul taastada vaimukindlust. «Teen tööd, õpin, naudin suve ning vastavalt sellele ajastan oma treeningud. Seda arutasime treeneriga koos, et hoida vaimu värskena. Sest ütlen ausalt, et lihtne see pole,» lausub ta.