Euroopa rallikrossi kantsist Põhjamaadest mullu meistrikulla koju toonud Sten Oja madalaid sihte ei tunnista – tema järgmine eesmärk on maailma tipp.
Sten Oja sihib tarkuse toel tippu
9. mai 2012, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu osaleb Oja täismahus Soome meistrivõistlustel, sõites ka kahel Euroopa meistrivõistluste etapil Höljesis ja Kouvolas. Kui hooaja avastardi teeb Oja juba sel nädalavahetusel Soomes Vetelis, siis kodupublik saab teda esimest korda näha nädal hiljem Tallinna hipodroomil peetavate Eesti meistrivõistluste etapil.
Uuel hooajal on Oja töövahendiks jätkuvalt Mitsubishi Lancer Evo VI. Võrreldes mudelitega, millel kihutavad maailma tipud, on endisest ralliautost ümber ehitatud Evol omad miinused, ent Oja loodab need plussideks pöörata.
«Põhiline probleem on selles, et Mitsubishist ei ole tipptasemel krossiautot keegi ehitanud. Ka on meie autol võimsust 530 hobujõudu võrreldes konkurentide 710ga,» selgitab ta. Jõu asemel loodab Oja meeskond lüüa targa sõiduga ning lisaks toob Oja välja olulise aspekti: «Kui õnnestub selle autoga häid sõite teha, siis torkab see kindlasti tippmeeskondadele silma.» Tänavuseks eesmärgiks on jõuda Euroopa sõitudel A-finaali.
Slikkrehvidel sõitev Evo kiirendab nullist sajani umbes kahe sekundiga. «See lööb esimesel korral alati hinge kinni ka neil, kes on kiirete autodega harjunud,» muigab Oja. Siiski on eestlasel tänavuse hooaja järel kindel plaan autot vahetada. «Tipus teevad ilma Ford, Citroën, Renault,» loetleb Oja. «Äsja liitus Euroopa meistrivõistlustega ka Volkswagen – esialgu ühe autoga, kuid nad otsivad võimekat sõitjat ka teise rooli.»
Rallikrossi juurde tõmbas 20-aastast Põltsamaa noormeest võitluslikkus. «Tegelesin väikesest peale väga paljude erinevate aladega – sõitsin trikirattaga, samuti meeldis motokross,» ütleb Oja. Paraku ei lubanud tervis rattasadulas jätkata, kuna aga mitmed sõbrad ja tuttavad võistlesid jäärajal, ei olnud raske uut lemmikala leida.
«Kuna olen kunagi tegelenud ka maadlusega, paelub mind rallikrossi juures just mees-mehe heitlus,» sõnab Oja. Samas lükkab ta ümber levinud eksiarvamuse, et tegemist on romurallile sarnase alaga. «Tipptasemel, kuhu ka meie oleme jõudnud, füüsilist kontakti muidugi esineb, aga kõigi eesmärk on siiski puhtalt sõita.»
Oja selja taga seisab ülinimekas meeskond – peainsener ja seadistaja on kogenud Andres Vanaselja, tehnilise konsultandina on ametis legendaarne rallimees Ivar Raidam ja sõiduettevalmistust aitab teha üks Eesti nimekamaid ringrajasõitjaid Tõnu Soomer. «Nende abi on hindamatu,» tunnustab Oja. «Tõnuga käime enne iga sõitu raja jalgsi läbi, analüüsime nüanssideni kõiki kurve vastavalt oma auto tugevustele,» kirjeldab ta konsultandi tööd.
Kolmeaastase plaani lõppsihiks on Oja seadnud maailmameistritiitli. Tõsi, hetkel veel rallikrossis ilmameistrit ei selgitatagi, kuid töö selle ning krossi menukuse tõstmise nimel käib. Kui Euroopas osaleb näiteks juunikuisel Rootsi etapil kahekordne JWRC rallisarja võitja Per-Gunnar Andersson, siis aina menukam on ka Ameerikas käima lükatud Global RallyCross Championship. Mullu saavutas seal teise koha ralli eksmaailmameister Marcus Grönholm, oma meeskonnaga teeb kaasa üks rallikrossiajaloo nimekamaid mehi rootslane Per Eklund. Tänavu liitub sarjaga ka motokrossistaar Travis Pastrana.
Määrdemees Ragilo puhkab mutreid keerates
Sten Oja taustajõudude seast leiab ka nime, mis spordisõbrale tuntud hoopiski ühelt teiselt alalt. Oleg Ragilo on aastaid määrinud Kristina Šmigunile kuldseid tulemusi toonud suuski, ent juba viimased viis aastat tegutseb mees lisaks USA koondise juures töötamisele puhtalt enda rõõmuks ralliautode juures mehaanikuna.
«Alustasin väikestviisi juba siis, kui Sten oli veel noor,» ütleb Ragilo ise. «See pole töö, lähen kaasa, kui saan. Aga 90 protsendil etappidest on mul võimalik käia, krossihooaeg algab ju mais ja lõpeb sügisel. Selline korraldus sobib mulle ideaalselt,» lausub ta.
Koostöö ameeriklastega, mis algas 2009. aastal, on sujunud igati hästi. «Leping on mul küll nendega tavapäraselt aastane, ent suusõnaliselt oleme kokku leppinud, et abistan neid olümpiamängudeni,» sõnab Ragilo.
Oma vaba aega Ojale pühendama pani Ragilot usk, et Põltsamaa noormees suudab krossimaailma tippu jõuda. «Olin kunagi valmis Eesti suusakoondise juures jätkama ka mõnevõrra väiksema töötasu eest, sest nägin toona Aivar Rehemaas potentsiaali,» ütleb Ragilo. «Kahjuks me toona kokkuleppele ei jõudnud. Kuid täpselt samasugused võimed omal alal kaugele jõuda on minu meelest olemas ka Stenil,» selgitab ta.