Viimased päevad on olnud hullud. Lühidalt öeldes. Absoluutselt iga rahvus näeb kõike oma mätta otsast ja kõigil on oma kindel seisukoht. Rootslased räägivad üht, norralased teist, sakslased kolmandat, venelased neljandat... kellel siis lõppude lõpuks õigus on? Vot, ei oskagi öelda.
Tegelikult oli eile päris hea näide, kuidas ajakirjandus saab rahvuslikul tasandil asju veel hullemaks ajada. Saksa uudisteagentuur kirjutas ühe uudise viimases lõigus, et Maksim Tšudov tegi oma blogisse sissekande, kus vihjab, et Kati Wilhelmi laupäevane sprindikuld ei saa puhas olla ja ju sakslanna ikka mingeid aineid tarvitab.
Täna selgitas Tšudov ilusti, mida ta selle sissekandega mõtles. «Kõik suhtuvad meisse halvasti, sakslased, norralased ja ka ülejäänud,» sõnas Tšudov. «Sellepärast kirjutasingi, et kas te tõesti arvate, et Wilhelm võttis võidu ainult vorsti pealt sõites? Ei, ta tarbib ka mitmeid aineid. Aga siin ongi vahe, kas keelatud või lubatud aineid. Mina pidasin silmas vitamiine.»
Selles suhtes on natuke nukker ka, et tänavust MMi on saatnud üks jama teise järel. Eelmisest aastast mul küll selliseid asju meelde ei tule. Meenub ainult, et ühel ööl oli kellegi kommentaatorikabiinis imepisike põleng, mingid juhtmed olid kärssama hakanud. Ja et naiste 15 km sõit lükati äärmiselt tugeva tuule tõttu järgmisesse päeva.
Aga mis siin on? Päev enne algust avaldati, et kolm venelast jäidki dopingu tarvitamisega vahele ja nad saadeti koju. See tekitas suurt furoori. Siiani kuulen iga päev, kuidas sakslased arutavad, et ju varsti jääb veel mõni venelane vahele, siis arutavad norralased, et ilmselt vastavad tõele jutud, et keegi austerlastest on patustanud. Jutte on nii palju, et enam ei oska midagi uskuda.
Ja loomulikult see pühapäevane jälitussõidu intsident. Sellest räägitakse ilmselt mitte ainult kogu selle võistluse aja, vaid veel edasi ka. Lihtsalt jahutakse kogu aeg samal teemal. Björndalen raiub, et tema ei teadnud, et tuleb silla kõrvalt sõita ja sild polnud kinni pandud, Tšudov aga väidab vastu, et sild oli vähemalt kahe püramiidiga kinni pandud. No võta siis näpust, keda uskuda. Ise seisin koos Eesti koondise peatreeneri Kristjan Ojaga lasketiiru taga ja sealt ei olnud näha, kas sild oli kinni või lahti.
Igatahes hakkab vaikselt nendest juttudest juba kõrini saama. Veidi tundubki, et meelega valatakse pidevalt õli tulle, et katel ikka vaikselt podiseks. Kurjad keeled räägivad veel, et varsti tuleb veel halbu uudiseid. Dopingupatustanute leerist. Elame-näeme, kas need ka tõele vastavad.