«Enam pole midagi erilist, eelmine aasta samal ajal oli hullem,» tunnistas Eveli Saue, kes teatas naeratuse saatel, et tema sportlaskarjäär on läbi. «Selles mõttes on lihtsam, et nüüd keegi enam ei küsi, mis ma teen.»
Saue: sporditegemine on mõnus kogemus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu kevadel istus Saue Nõmme spordikoolis Eesti spordiajakirjanike ees ja avaldas raske südamega, et kõike arvesse võttes on ta jõudnud otsusele teha karjääris vaheaasta, samas jättis ta otsad lahtiseks, kas ta üldse kunagi naaseb. Saue asus IT-ettevõttes Webmedia tööle analüütikuna ning pärast pikka mõtlemisaega mõistis, et ei taha enam varasemal tasemel spordis jätkata.
«Mõnes mõttes on see olnud minu elu üks raskemaid otsuseid, samas ei muutu sel aastal minu jaoks otseselt midagi, suurem muutus oli aasta tagasi,» nentis Saue, salgamata, et mullune otsus ei tulnud pisarateta.
«Ehk oleksin võinud juba siis öelda, et lõpetan ära, aga ma enda jaoks võib-olla venitasin ja võtsin katseaja – äkki oleks välja tulnud, et töölkäimine on paras jama ja ma ei saa tippsporti telekast vaadata, ilma et trenni ei kisuks. Aga polnud sellist tungivat vajadust.»
2001. aastal orienteerumise laskesuusatamise vastu vahetanud Saue sõnul kaalus ta pikka aega, mida edasi teha. «Tean, mida tippsportlase elu endast kujutab, kuid nüüd on mul ka ettekujutus, milline on normaalse inimese elu, ja see võrdlus ning ka see, mida ma rohkem tahan – kas ise sporti teha või vaadata, et teistel hästi läheks – näitasid mulle ära, et minu motivatsioon on pigem selles, et üleüldiselt laskesuusatamist edasi aidata ja vähem ise seal keskel kolistada.»
Seekordset otsust teatavaks tehes mängis Saue taas osavalt sõnadega, öeldes, et lähitulevikus ta enam tippsporti ei tee. «Praegu olen endaga selle rahu sõlminud, aga samas annan endale aru, et olen 28-aastane ja on olnud neid, kes näiteks 32-aastaselt tagasi tulnud, nelja aastaga võib kõike juhtuda,» muigas ta. «Pigem arvan, et ma ei tule tagasi, aga mine hullu tea.»
Karjääri jooksul kuuel korral MK-etappidel esikümnesse jõudnud Saue on kahtlemata Eesti viimaste aastate edukaim naislaskesuusataja, kel on aga tulnud taluda ka ebaõnne – näiteks 2009. aastal murdis ta päev enne hooaja algust jalaluu ja vigastus jättis jälje ka Vancouveri olümpiale. «Ilu on ikka rohkem olnud. On ka valusaid hetki, aga õnneks inimmõistus suudab need üsna edukalt blokeerida,» mõtiskles Saue.
«Kahtlemata, sporditegemine on mõnus kogemus – väga palju ägedaid inimesi, toredaid kohti ja sügavaid emotsioone. See eneseteostusvõimalus, mida sport pakub, on päris unikaalne. Kindlasti jään seda mingil määral igatsema.»
Oma paremaid mälestusi ei osanudki Saue esimese hooga nimetada. «Pilte hakkab kohe nii palju jooksma,» tunnistas ta. «Kõige eredamalt on meeles esimesed õnnestumised – kui lased esimese nulli, esimesed kaks nulli, esimesed neli nulli, sõidad ennast esimest korda jälitussõitu, esimest korda punktile, esimest korda esikümnesse – need on kõik sellised hetked. Alati on ka sellised mees-mehe, või noh, naine-naise vastu võitlused head, kui sõidad kellelgi lõpus eest ära.»
Aga kui palju jäi Sauel puudu oma tulemuste laest? «Kes seda teab. See on asjaolude kokkulangemises kinni. Mina omalt poolt tegin alati nii palju kui oskasin ja suutsin, ma ei hoidnud midagi tagasi, aga lihtsalt mõnikord läheb üks lask mööda, mõnikord võib-olla pole suusakiirus korraks nii hea, asjaolusid on lõpmatult,» nentis ta.
«Võiksin lõputult heietada, et võib-olla, oleks ja mis siis kui, aga ma tean üsna hästi, mida selleks kindlasti tegema peab. Ja isegi kui teed selle ära, pole garantiid, et sa selle tulemuse saad.»
Saue kavatseb edaspidi Eesti võistlustel endiselt kaasa teha ning on vajadusel valmis aeg-ajalt ka koondist kas mõnel MK-etapil või MMil abistama. «Mulle sport väga meeldib ja noortel on ka tore, kui nad saavad mulle pähe teha,» muheles ta.
Lisaks lubas Saue nõu ja jõuga abiks olla Eesti laskesuusatamise tulevikutegijatel. «Treeneriks ei hakka, aga mul on kogemustepagasit piisavalt ja mäletan, milline oli minu ettekujutus tippspordist siis, kui ma ise alustasin 18-aastaselt laskesuusatamist, ja isegi esimese olümpia aegu, ning mida see tegelikult tähendab,» selgitas Saue.
«Arvan, et saaksin selles osas praegustele noortele abiks olla, neid tagamaid valgustada, õpetada suhtlust pressi ja toetajatega, näidata neile, et tippsport ei tähenda ainult treenimist.»
Saue laskesuusatamise juurde toonud Tõnu Pääsukese sõnul on Saue abi väga oluline. «Eveli võiks hakata laagrites käima, tal on olemas see, mida meil on praegu vaja – ta on laskmises kiire ja täpne,» lausus Eesti juunioride koondist juhendav Pääsuke.
Eveli Saue
• Sündinud: 13.02.1984
• Pikkus: 163 cm
• Kaal: 54 kg
• Laskesuusatamises: alates augustist 2001
• Klubi: SK Biathlon
• Treenerid: Tõnu Pääsuke (klubitreener), Asko Nuutinen (lasketreener)
Saavutused:
• Kahekordne olümpialane (2006, 2010), mitmekordne Eesti meister laskesuusatamises ja suvebiatlonis.
• Parimad tulemused MMil: 12. (2011), 15. (2007), 19. (2008), 22. (2007).
• Parimad tulemused
MK-etappidel: 5. (2006), 6. (2009), 8. (2007), 9. (2010 ja 2008), 10. (2011).
• MK-sarja kokkuvõttes: 34. (2007), 27. (2008), 40. (2009), 28. (2011).
• Kuni 26-aastaste EMil: kaks korda 4. (2010).
Cakars ilmselt jätkab
Kui see on kindel, et Eveli Saue tippspordis ei jätka, siis muu Eesti laskesuusatamise koondist puudutav on praegu veel lahtine, lõplik selgus tuleb alles järgmise nädala reedel.
Ka lõppenud hooajal kütsid kõvasti kirgi Eesti koondise lätlasest peatreeneri Maris Cakarsi ning hooaja parimaks naislaskesuusatajaks valitud Kadri Lehtla lahkhelid, kuid see ei tähenda, et 2009. aasta kevadel Eesti koondise etteotsa asunud Cakars oleks lahkumas.
«Mina ei tea, et meil oleks ühtegi teist kandidaati,» tõdes Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni president Aivar Nigol. «Kellelgi pole olnud alternatiivi välja pakkuda ning minu arvates pole ka põhjendust, miks peaksime praegu hakkama muudatusi tegema.»
«Nii palju kui saadi, nii palju ka tehti,» jätkas Nigol. «Tulemused olid kohati väga head, kohati head, kuigi alati võib öelda, et saaks paremini. Minu arvates aga pole põhjust kurta, seis on positiivne ja noored näitasid väga head taset.»
Kuigi sportlased on juba alustanud ettevalmistust järgmiseks hooajaks, nimetatakse ka koondiste koosseisud ametlikult alles tuleva nädala reedel. PM