Koondunud tipptegijad hakkavad tegelema sporditraumade vähendamisega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maarja Värv
Copy
Mihkel Mardna.
Mihkel Mardna. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Koostöös erinevate spordimeditsiini ning tugi- ja lisateenuseid pakkuvate asutustega on ellu kutsutud spordimeditsiini klaster ühisnimetusega SportEST. SportEST eesmärk on korraldada valdkondlikku ennetus- ja teavitustööd ning välja arendada uued toodete- ja teenustepaketid.

Projekti juhtpartner on Spordimeditsiini SA, koostöös Eesti Olümpiakomitee, Audentes Halduse, Terviseteaduste ja Spordi Instituudi, Tallinna Ülikooli, Spordiürituste Korraldamise Klubi, Ortopeedia Arstide, Füsioteraapia Kliiniku, Quattromed HTI Labori ja teistega.

Spordimeditsiin on meditsiiniala, mis tegeleb kehalise aktiivsusega seotud vigastuste ja haiguste diagnostika, ravi, ennetuse ja taastusraviga ning terviseedendusega.

Projekti peamiseks eesmärgiks on eelkõige terviseedendus, kus läbi teavitustöö ja ühiste terviseteenuste komplekside väljatöötamise propageerida tervislikku sportimist ja vähendada sporditraumade arvu.

Läbi Eesti-sisese spordimeditsiini teenustevõrgu arendamise ja süsteemsemaks muutmise tekib suutlikus hakata ka samasid teenuseid eksportima välisturgudele. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud kui mitmekülgsete sportimisvõimalustega riik. Pakkudes treening- ja võistlusvõimaluste kõrvale ka kvaliteetseid ja kättesaadavaid spordimeditsiini teenuseid, suureneb Eestis treenimise ja võistlemise võimaluste pakkumine veelgi.

Projekti üks eestvedajatest Spordimeditsiini SA juhatuse liige, ortopeed ja traumatoloog dr Mihkel Mardna sõnul on Eestis olemas mitmekülgsed ja kvaliteetsed sportimisvõimalused, tulenevalt rahva arvust arvestatav hulk tipp- ja noorsportlasi ja viimasel ajal oluliselt kasvav harrastusportlaste hulk.

«Kõige selle hea juures on peamiseks probleemiks teenuste hajutatus, teenusepakkujate vahelise koostöö vähesus, teenuste erinev kvaliteeditase, info puudumine pakutavate teenuste kohta ja harrastussportlaste puhul madal teadlikkus,» rääkis Mardna. «Terviseprobleemide ja vigastuste ennetamise asemel keskendutakse liiga sageli hoopis ravivõimaluste propageerimisele, mis aga ei oma nii suurt tähtsust sportlaste füüsilise võimekuse ning võistlustulemuste parandamise seisukohalt vaadatuna.»

«Et eelnimetatu saaks leevendust, on eeltingimuseks spordi-, spordimeditsiini-ja meditsiini valdkonna asutuste koostöö tihendamine ja kompetentsi jagamine,» jätkas Mardna. «Üks võimalikest koostöövormidest ongi Spordimeditsiini klaster, läbi mille on võimalik erinevate organisatsioonide teadmisi ja tugevusi valdkonna arendamiseks parimal viisil rakendada.»

Klastri esimene suurem teavitustöö harrastussportlastele viiakse läbi Tallinna Lauluväljakul 19. mail toimuva Maijooksu raames, kus klastri terviseteenuseid osutavas telgis jagab kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi autogramme ja ka oma kogemusi tervislikust ja riske vältivast sportimisest.

Telgis on võimalik ka huvilistel kontrollida oma veresuhkru ja kolesterooli näite, mõõta vererõhku, kättejõudu, keha rasvaprotsenti ja jalalaba digiuuringu läbimisel saada tagasisidet oma jalgade tervislikule seisundile. Füsioterapeudi juhendamisel saab tutvuda tööergonoomika ja venitusharjutuste teemaliste praktiliste nõuannete ja näidisharjutustega. Jalgratta spetsialist tutvustab häid nippe kuidas valida endale sobiv jalgratas, kuidas muuta rattasõit maksimaalselt ohutuks jne.

Tagasi üles