Eesti jalgpall on valmis selgitama Euroopa meistrit

Turniiri patroon Mart Poom annab U19 koondise kaptenile Karl-Eerik Luigendile üle finaalturniiri sümboolse pileti.

FOTO: SCANPIX

Sel suvel esmakordselt jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldav Eesti on katsumuseks valmis, alates väljakuperemehe rollis olevatest U19-koondise liikmetest ning lõpetades korraldustoimkonnaga.

Turniir, mis algab 3. ja lõpeb 15. juulil, on Eesti jalgpalli jaoks esmakordne sündmus. «Me ei ole valmis ja ei peagi olema,» sõnas koondise kapten Karl-Eerik Luigend finaalturniiri tutvustaval üritusel vastuseks küsimusele meeskonna hetkevormi kohta. «Pooleteist kuu pärast aga loodame olla. Kodus mängimine annab meile pigem lisajõudu, sest paljude poiste jaoks toimuvad mängud mitte ainult oma kodumaal, vaid ka kodulinnas. See tähendab, et nii treening- kui ka mänguväljakud on meile tuttavad,» sõnas ta.

«Seis läheb iga mänguga paremaks,» ütles ka ründaja Artur Rättel. «Pooleteist kuu pärast oleme loodetavasti valmis kõigiga mängima.»

Kaks kuud tagasi tegi jalgpalliliit koondise juures põhimõttelise muudatuse ning asendas Frank Bernhardti peatreeneri kohal hollandlase Arno Pijpersiga. «Ma ei tähtsustakse seda sammu üle, aga see läks valutult ja pigem positiivselt, mängijate meeleolu on jälle sama hea nagu varem,» hindas jalgpallijuht Aivar Pohlak muudatuse heaks. «Tähtis on, et see otsus sündis konstruktiivselt, poolte kokkuleppel. Samas on igati mõistetav, et Frank seda üle elas,» lausus Pohlak.

Tema hinnangul on koondise tegutsemine ka mänguliselt loodetud suunas muutunud. «Mäng on konservatiivsem, konstruktiivsem. Pole enam seda hirmu, et saame neli punast ja peame mängu pooleli jätma, sest meil jääb mehi platsil väheks. Eemaldamisi kogunes viimastes mängudes liiga palju. Rõhutan, et see pole kriitika, vaid puhas analüüs, kuid mulle tundub, et meeskonnalt nõuti rohkem, kui nad olid valmis andma,» nentis Pohlak.

Et mängijad on Pijpersiga rahul, kinnitas ka Rättel. «Põhiasjad on ikka samad – kaitses tuleb distsipliini hoida,» ütles ta. «Kuid taktikaliselt mängime Arno käe all pisut teisiti, rünnakul on meil luba rohkem luua. Mulle see sobib,» sõnas FC Levadias klubijalgpalli mängiv ründaja.

Kaks päeva Marko Lelovi juhendamisel Tallinnas treeninud koondis – peatreener Pijpers viibib hetkel Hollandis – pööras selle aja jooksul tähelepanu standardolukordade lahendamisele. «Seda nii realiseerimise mõttes kui ka rünnakul, sest need peaksid olema üks meie trumpe,» lausus Rättel. Kuu lõpus ootab koondislasi ees veel paar treeningkogunemist.

Eesti koondise turniirikaaslased selguvad maikuu viimastel päevadel, kui seitsmes grupis peetakse eliitringi kohtumised. Rätteli sõnul tal vastaste osas ühtegi isiklikku lemmikut pole, kuid kõik Euroopa meeskonnad esindavad tipptaset. «Iga mäng on kindlasti huvitav,» sõnas ta.

Finaalturniiri alagrupid loositakse 6. juunil, pall pannakse mängu 3. juulil. «Aega on veel kõvasti, aga kõik toimib,» sõnas turniiri direktor Anne Rei. «Maja müürid on olemas, nüüd tuleb tegeleda detailidega – vabatahtlikud, reklaam, piletimüük. Võistkondade kohta saabub meile info juuni alguses, siis saame hakata reklaamima ka mänge, sest praegu on ju paigas vaid kuupäevad.»

UEFA on lubanud, et mängukava ühes telemängudega selgub 13. juuniks. Rei süda on aga rahul, sest lisaks Tallinnale EM-i võõrustavatel Haapsalu ja Rakvere staadionidel on pädevad juhid. «Neile võib kindel olla. Mõlemas kohas tegeletakse praegu publiku liikumise skeemidega, sest need on turniiri ajal tavapärasest erinevad. Samuti loome publikule alasid, kus enne mängu aega veeta,» ütles Rei. Mõlemast linnast valmib ka Eurospordi kanalil näidatav tutvustusklipp, mida Rakveres just sel nädalavahetusel filmima asutaksegi.

Üle ootuste suureks osutus turniiri korraldamisel oma abikätt ulatada soovivate vabatahtlike arv. «Otsisime algul sadat inimest, registreerunuid on aga 250. Paraku peame nende seast valiku tegema, ent kindlasti saavad kõik sooviavaldajad turniiri pileti,» sõnas Rei.

Rõõmu teeb, et huvilised ei ole omakasu peal väljas. «Ankeete vaadates kirjutatakse, et tahetakse Eesti jalgpalli toetada ja aidata, mitte ei soovita lihtsalt välismaalasi näha,» lausus Rei. «Oleme neile töökohti juurde kirjutanud, nüüd on abilisi umbes 180. Ehk saame osa neist kasutada ka A-koondise mängude puhul.» Vabatahtlikud saavad tööd näiteks kavade müüjatena, näomaalingute tegijatena või penaltiturniiride korraldajatena.

Jalgpalliliidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul oli enamiku eelistus siiski selge. «Umbes 80% tahtis olla abiks kas VIPide või meedia juures,» märkis ta. Uibolehe suurim lootus ongi, et ka tribüünidel korduks sama olukord – soovijaid oleks rohkem kui kohti. Sama kinnitas Rei. «Meie eesmärk on publikuarv, mitte tulu. Tahame Euroopale näidata, et meie riigis on jalgpalli vastu huvi,» sõnas ta.

Tagasi üles