Slovakid mängisid hukkunud kapteni nimel

Zdeno Chara mälestamas hukkunud sõpra.

FOTO: Reuters / Scanpix

Slovakkia jäähokikoondis küündis MMil viimati medaliteni üheksa aastat tagasi. Mullu kodus peetud turniiril ei õnnestunud neil pääseda isegi veerandfinaali, ent tänavu oli meeskond justkui ümbersündinud. Põhjust teavad kõige paremini Slovakkia mängijad ise ja nad pole seda ka varjanud.

«Me kõik teame, et ei mängi ainult iseenda, vaid oma riigi ja eriliselt ka sügisel traagiliselt hukkunud Pavol Demitra nimel,» rääkis Slovakkia koondise hiiglasest kapten Zdeno Chara. Slovakkia koondise mängijad kandsid tšehhidega peetud poolfinaali ajal hokisviitri all Demitra pildiga särki, pärast finaali lõppu tõmbas aga Chara endale selga Demitra särgi nii, et sõbra nimi ja legendaarne number 38 olid näha kogu maailmale.
Kui Chara uisutas medali järele, suudles ta särgil Demitra nime ning tõstis näpud ja pilgu taeva suunas. Sama liigutust kordas ta ka 2. koha auhinnataldrikuga.

Aastatagusel MMi teatas Slovakkia koondise kapten Demitra, et lõpetab rahvusmeeskonnas mängimise. Pärast viimast kohtumist saatis publik tema ja meeskonna ära võimsate ovatsioonidega – pisarad olid nii mehe enda kui ka fännide silmades. Ta jätkas klubikarjääri Jaroslavli Lokomotiivis ja istus 7. septembril koos kaaslastega lennukisse, mille lühikeseks jäänud lend lõpetas terve meeskonna elu…

Vaid 36-aastaseks elanud Demitra oli Slovakkia jäähoki hing ja südametunnistus. «Ta oli meie kõigi väga lähedane sõber ning ma olen kindel, et ta vaatab meie tegemisi taevast – see tekitab praegu tohutu emotsiooni,» lausus Slovakkia koondise ründaja Tomas Kopecky.

Demitra mälestuseks mängimine innustas koondisega taasliituma paljusid Slovakkia vanameistreid – 37-aastane Miroslav Satan kõmmutas poolfinaalis kaks väravat, 35-aastane Chara oli kahel korral täpne finaalis.
Üle 30-aastaseid mängumehi oli koosseisus koguni 13. Tšehhist peatreener Vladimir Vujtek suutis neist aga vormida meeskonna, mille otsustavate mängude võidumarssi suutis peatada vaid Venemaa. See oli Demitra vääriline MM-turniir.

Tagasi üles