Baruto tuli Eestimaa õhku ja pilvi nautima

Baruto pääses kaheks nädalaks kodumaale puhkama. Foto: Mihkel Maripuu

Eile koos abikaasa Jelenaga kodumaale puhkusele saabunud sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson saab esmalt homme presidendilt kätte ordeni ja tahab siis kahe nädala jooksul võimalikult palju lõõgastuda.

Nädalapäevad tagasi lõppenud maiturniiril Natsu-basho’l jäi Baruto laeks üheksa võitu ja kuus kaotust ning üheksanda koha jagamine, kuid see suurt meest väga ei kõigutanud. «Turniir oli Harju keskmine. Ega elus ei olegi kõik mustvalge. Kui oleks mustvalge, oleks palju ilusam,» sõnas ta reipalt. «Tase on kõvasti tõusnud, pean rohkem pingutama – kohe päris tõsiselt. Aga muretsemiseks põhjust pole!»

Juba märtsiturniiril vaevas Barutot tervisemure, mida ta ei soostunud täpsustama ei toona ega ka pärast maikuist Natsu-basho’t. Ka nüüd vastas ta küsimusele tervise kohta heatujuliselt vaid: «Ei ole viga, parandame! Iga päevaga läheb seis paremaks.»

Õige pisikest tuska tekitasid Soome kaudu kodumaale saabunud mehele vaid olmemured. «Helsingis oli hirmus palju ootamist, mulle see ei istu. Ma juba vana mees ka. Ja kujutad ette – soomlastel oli lennuki audiosüsteemis midagi katki, nii et terve pika Jaapani-lennu jooksul ei saanud ühtegi raadioprogrammi kuulata ega filmi vaadata! Tavaliselt on lihtne, vaatad oma paar filmi ära ja oledki kohal. Milleks aga nii üldse esimest klassi valida, võta või oma võileivad kaasa ja vaata ise, kuidas saad. Mängisingi siis kuus tundi «Angry Birdsi»,» kirjeldas ta lõbusalt.

Eestis saab Baruto seekord viibida kaks nädalat, kuid konkreetseid lõõgastumisplaane tal pole. «Käime presidendi juures ära ja siis vaatame. Veel ei teagi, mida täpselt teen,» ütles maadleja, kes saab homme Toomas Hendrik Ilveselt kätte juba veebruaris talle annetatud Valgetähe 3. klassi teenetemärgi. «Tahaksin lihtsalt puhata. Kodused pilved ja õhk – neist tunned ju ikka puudust. Kui Jaapanis sajab, siis kohe nädal aega järjest. Siin on ilusam,» sõnas Baruto, kelle sõnul piisab kahe nädalaga kodumaalt kogutud emotsioonidest tükiks ajaks. «Peab piisama. Puhata jõuame siis ka, kui juba kanged ja mulla all oleme!» lõpetas ta rõõmsalt.