Pisarais Iljuštšenko võistles lahkunud treeneri auks

Pärast võistlust ei suutnud Anna Iljuštšenko enam treener Martin Kutmani lahkumisest tekkinud tundeid ohjeldada. Foto: Margus Ansu

Eile õhtul pidi kergejõustikukorüfee Martin Kutmanile antama üle Euroopa Kergejõustikuliidu hõbemärk. Pidi antama… Eile pärastlõunal lahkus 83-aastane treener meie hulgast.

Tänapäeval oli Kutman tuntud peamiselt Eesti parima naiskergejõustiklase Anna Iljuštšenko treenerina. Vaatamata kõrgele eale ja streikivale tervisele töötas Kutman selle nimel, et aidata Iljuštšenko Londoni olümpial kõrgele kohale.

Viimastel aastatel ei talunud Kutman enam pikki lennureise, kuid Londoni olümpiale pidi selleks ajaks juba 84-aastane mees kohale minema. Kutmanil oli Iljuštšenkoga eriline suhe ja ta teadis, et sportlane vajab teda staadionil. Saatus tahtis aga teisiti ja oma viimase õpilase suur etteaste jäigi tal nägemata.

Vapra treeneri nimel tuli Iljuštšenko eilsel kurval päeval ikkagi Tartus toimunud kuldliiga võistlusele. Ületas 1.90 kõrgusel asunud lati, üritas saada samaga hakkama ka viis sentimeetrit kõrgemal, ent ei suutnud. Pärast viimast katset langes ta hetkeks matile ja kattis näo kätega. Seejärel tõusis ta aeglaselt ja läks riietuma. Pisarais sportlane võttis vastu kaastundeavaldused, ent mõistetavalt ei leidnud endas jõudu rääkimiseks.

Kuigi Kutmani tervis halvenes pidevalt, tegi ta viimase ajani aktiivselt tööd. Möödunud esmaspäeval pidi ta siiski haiglasse minema, kus talle hiljem tehti plaaniline operatsioon. Esialgu näis, et vanahärra tuleb sellestki katsumusest välja, ent pühapäeval halvenes tervis järsult. Eile pärastlõunal kutsuti ta ära taevastele radadele…

«Suur inimene, suur pedagoog,» iseloomustas Tartu Ülikooli spordiklubis Kutmaniga koos töötanud Taivo Mägi legendaarset juhendajat. «Ta oli niivõrd positiivne inimene… kõikide vastu. Temas polnud grammigi kadedust ega õelust,» lisas samuti samas treenerina töötav Anne Mägi ja tema silmadest jooksid pisarad. «Veel enne haiglasse minekut tegi ta oma tüdrukutele – just nii kutsus ta oma pensionäridest koosnevat naiste treeningurühma – plaanid, kuidas vahepeal harjutada. See seltskond treenib kaks korda nädalas.»

Kuid Kutman polnud vaid tippsportlase Iljuštšenko ja mõne pensionäri juhendaja. Veel tänavu leidis ta endas jõudu võtta lisakoormust ja õpetada kõrgushüpet tudengitele. «Üliõpilased olid sellest, mida nad nägid ja temalt õppisid, sillas,» rääkis Anne Mägi. «Samas see kindlasti kulutas teda. Me veel mõtlesime ja rääkisime omavahel, et ta peaks end hoidma Anna jaoks.»

Ilmselt oli aga kogu elu pedagoogina töötanud Kutmanile töö lihtsalt niivõrd südamelähedane, et ta ei suutnud tudengitega tegelemisest loobuda.

Taivo Mäe sõnul kohtus ta viimastel kuudel Kutmaniga kahetsusväärselt harva. Vanahärra tegeles oma asjadega, Mäed olid aga välismaal treeningulaagris.

Seepärast jäid ka nii mõnedki jutud rääkimata. «Aga kui me hiljuti Portugalist laagrist tulime, küsis Martin kohe, et kuidas meie lastel läheb,» meenutas Anne Mägi, jooksjate Maris ja Rasmus Mäe ema ja treener.

Kutman sündis oma pere kuuenda lapsena Abhaasias asuvas Estonka külas. Kehakultuuriharidusegi omandas ta Gruusia kehakultuuriinstituudis. Tartu Ülikoolis alustas ta tööd 1952. aastal. Alates sellest ajast kasvatas ta üles suure hulga sportlasi ja õpetas tuhandeid üliõpilasi. Kutman oli ka ise spordimees – nooruses tipptasemel, hiljem juba veteranina tiitlivõistlustel osaledes ja medaleid korjates.