Laupäeval lahkus meie seast korvpallitreener Arne Laos

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arne Laos Tartu Ülikooli korvpalliõppejõuna tööpostil.
Arne Laos Tartu Ülikooli korvpalliõppejõuna tööpostil. Foto: Margus Ansu / Postimees

Laupäeval lahkus meie hulgast tunnustatud korvpallitreener ja populaarse korvpalliõpiku autor Arne Laos (14.09.1937 - 26.05.2012), kes on mängijana kuulunud Eesti koondisesse ja esindanud aastaid Tartu Kalevit.

«Põline tartlane jõudis ühena vähestest meie korvpallis tippu nii mängijana kui treenerina. Nagu tema suur eeskuju Ilmar Kullamgi,» seisab Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi ja Eesti Korvpalliliidu järelhüüdes.

Sportima suunas teda ei keegi muu kui Tartu 1. keskkooli, tänase Treffneri gümnaasiumi legendaarne Endel Arand, tänutäheks õpetajale võideti 1955. aastal koolinoorte spartakiaadil kuldmedal. 184 cm pikkusele poisile õpetas TRÜ spordikoolis mängutarkust Liidu tšempion Georg Rekker. Mees, kellest ülikoolis sai majanduse erialal dotsent ja kes sisendas korvpalliplatsil oma õpilastesse m õ i s t u s e g a mängu. Peatselt kirjutati Eesti ajakirjanduses: «Laos on kaval mängija, kel on kindel silm ja käsi, söödab resultatiivselt.»

Laos võitis Eesti meistrivõistlustelt 9 medalit, neist TRÜ värvides kaks kuldset (1958-59), mängides koos Jaak Lipso ja August Sokuga. Eesti koondise dressi kandis ta viis aastat, Tartu «Kalevi» oma kümme (1957-67). Eesti korvpalliportreede raamatus on niisugused read:
«Aastal 1965 oli ta N Liidus paremuselt kuues tagamängija. Pealtnäha õbluke (nagu meeskonnakaaslane ütles «Kriipsu-Juku»), aga väga kõva mängumees. Tema kõhetu keha mahtus teravatel läbimurretel hästi läbi pikemate ja turskemate vastaste vahelt, tal oli väga hea liikumine nii rünnakul kui eriti kaitses, tabas hästi keskpositsioonilt ja kaugelt.»

Siis ei antud veel kaugvisete eest kolme punkti, Laose skoor olnuks alati palju suurem. Ta lõpetas korvpallurikarjääri alles 37-aastaselt, kuid treener sai temast juba 24-aastaselt. Laose õpilasteks olid tulevane olümpiavõitja Tiit Sokk, Euroopa meister Anatoli Krikun, rahvuskoondise kapten Jaan Lentsius, koondislased Arvo Lill, Andres Metsar, Paavo Russak. Neil kõigil oli hea tehniline pagas, rääkimata m õ t t e g a mängustiilist. Ka üheksa aastat nooremat õde Lillet (Paalo) võib kaudselt lugeda Arne õpilaseks, ta mängis viis aastat koondises ja tuli Eesti meistriks.

Kullamit peeti korvpallitreeneri ideaaliks, seda kõrgemalt tuleb hinnata tema kiidusõnu: «Arne harjutab oma poistega isegi laupäevaõhtuti ja pühapäeva hommikul, sellisel väsimatul treeneril peavadki olema väärt tulemused.» Laos juhendas 40 aastat noori ja üliõpilasi, seda tööd tunnustati Eesti teenelise treeneri aunimetusega (1988). Aastal 1976 sai temast ülikooli sportmängude kateedri õppejõud. Et viimane korvpalliõpik oli meil ilmunud ammu (1948) ja mäng ise poole sajandi jooksul palju muutunud, asus Laos kirjutama «Korvpalliõpikut», mis ilmus aastal 2001.

Ta hindas tegusid, mitte sõnu. Enne mõtles, kui midagi lausus. See-eest sageli nii tabavalt, et tudengid rääkisid veel kaua taga tema ütlemisi. Ajakirjanikud hindasid Laose kommentaare eriliselt, sest ta ei keerutanud, ei ilustanud, rääkis asjadest nii nagu nad on. Läbi ja lõhki aus. Sirge selgrooga nii vaimses kui otseses mõttes.

Arne Laose ärasaatmine toimub neljapäeval Tartus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles