Allingu loobus koondisest ja mõtleb karjääri lõpetamisele

Vallo Allingu veedab suve talutöid tehes. Aeg näitab, kas ta naaseb sügisel palliplatsile või riputab ketsid varna. Foto: Sille Annuk

Eile õhtupoolikul sõitis Vallo Allingu traktoriga oma Laiuse kandis asuvale põllule, et teha üks korralik umbrohutõrje. Kodutalu maadel mütates möödub kogu Allingu suvi – tööd ja tegemised on planeeritud augusti lõpuni. «Vigastusperioodil sai siin maal võetud endale kohustusi ja nüüd on need muutunud aina suuremaks,» rääkis ta. «Tunnen põllumehe tööst mõnu, mulle on see meeldinud juba lapsepõlvest saati.»

Kuid 205 cm pikkune Allingu on ju arvatud EM-valikmängudeks valmistuva Eesti koondise kandidaadiks … «Otsustasin Eesti koondises mängimisest loobuda. Rääkisin sellest ka peatreener Tiit Sokuga,» selgitas 34-aastane korvpallur. «Mul ei ole koondise jaoks lihtsalt aega, olen augusti lõpuni siin oma töödega hõivatud. Asi pole selles, et mind koondises mängimine ei huvitaks – huvitab väga! Eesti koondisse kuulumine on auasi ja ma teeksin seda hea meelega, kuid vaid juhul, kui saaksin sellele pühenduda sada protsenti. Kuna mul on aga muud kohustused, pole see võimalik.»

Allingu pole veel otsustanud, kas ta üldse enam profikorvpallurina jätkab. Leping Tartu Ülikooli meeskonnaga on lõppenud ning uue võimaliku kontrahti sõlmimisele ta enne jaanipäeva ei mõtle.

«Võib-olla ma enam ei mängigi … pidevalt tuleb uudiseid, kus minust nooremadki mehed on karjääri lõpetanud, aga mina olen juba 34-aastane. Elus on ka muid asju peale korvpalli,» mõtiskles Allingu. «Suvel ei saaks ma nagunii minna varakult meeskonna juurde harjutama, sest olen maal töödega hõivatud.»

Ta lisas, et on võimeline ka iseseisvalt treenima ja vormis hoidma. Kas selline variant sobib aga klubile, on iseasi ning seepärast tahab Allingu veel rahulikult mõtelda.

«Kui klubi on minust sellisena huvitatud, võib ehk mängida. Tervis on praegu korras, selle taha ei tohiks midagi jääda,» kinnitas ta ja lisas, et peale Tartu võiks ta mängida näiteks Rakvere Tarvas. «See oleks ka sobiv meeskond. Kusagil Pärnus või mõnes muus klubis ei tahaks ma jätkata. Kui mängida, sõltub sellest, kellega koos … endast kümme aastat nooremate poistega poleks see huvitav.»

Allingu jõudis korvpalli juurde hilja. Koolipõlves mängis ta täpselt nii palju, kui iga teinegi õpilane. Päris trenni sattus alles siis, kui toona Rakveres töötanud treener Aivo Erkmaa ta avastas. Tõsisemalt alustas ta mängimist alles 20-aastaselt. Nüüdseks on tal seljataga juba 13 Eesti meistriliiga hooaega. Alates 2002. aasta sügisest pallib ta Tartus ja on selle meeskonnaga tulnud kolm korda Eesti meistriks.

Olgu korvpalliga, kuidas on, praegu on suure mehe peas vaid põllumehe mõtted. Talviti elab Allingute pere Tartus, kuid pärast hooaja lõppu on ta alati maale vanemate juurde talutöödele sõitnud ja seal veedetud aega nautinud.

«Ma ei oska öelda, kas see tegevus pakub sama suurt naudingut ka siis, kui peaksin sellega tegelema aasta ringi. Praegu sobib see mulle küll hästi,» märkis ta.

Kullamäe jätab Tartu nimel töö koondise abitreenerina

Lõppenud hooaja keskel Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna peatreeneriks tõusnud Gert Kullamäe juhendab meeskonda peatreenerina ka uuel hooajal. Samal ajal otsustas ta koduklubi parema ettevalmistuse nimel loobuda Eesti koondise abitreeneri kohast.

«Eelmisel suvel tekkis koondises väga mõnus õhkkond ja seepärast langes otsus raske südamega, samas ei saa ma teha nii, et tulen klubi juurde alles septembri keskel,» selgitas Kullamäe. «Viimastel päevadel oli palju koosolekuid. Tahtsin asjad varakult selgeks saada.»

Kullamäe tunnistas, et oli pisut üllatunud, et pärast finaalseerias saadud 0:4 kaotust nägid tartlased teda endiselt esimese valikuna. «Enne oma otsuse langetamist rääkisin mõne olulise mängijaga, et saada nende tulevikuplaanidest selgemat pilti,» rääkis ta otsuse langetamisest.