Taaramäe: hoidkem pöialt, et tunne paremaks läheb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaarel Täll
Copy
Rein Taaramäe.
Rein Taaramäe. Foto: Margus Ansu

Cofidise klubi rattur Rein Taaramäe lõpetas eile Prantsusmaal Dauphine´i velotuuri 187 km pikkuse teise etapi  36. kohaga.

«Sõidu algul hakkasin koheselt imema nagu koer, nii raske oli! Pärast tõusu algas mägi, mille pikkus oli pea 20 km ja kuna enne tõusu said eest ära valed mehed (liidirite jaoks ohtlikud), siis enne pandi punn veelgi hullemalt põhja. Oma 10 km tõusu anti päris valusa hooga. Mina ikka imesin, inisesin, ägisesin ja siplesin, aga ära siplesin,» kirjutab Taaramäe Ratta-Rambo blogis.

«Lõpus olin aga tark. Vaatasin, et jõudu nagu on, aga kaua aega järjest mitte. Seega selle asemel, et 25 km enne lõppu juba pundi ees positsiooni pärast võidelda ja jõudu raisata istusin taga, kus oli üsna lihtne,» jätkas ta.

«5 km enne lõppu tegin laskumisel tsiuh-tsäuh. Sõitsin umbes 150 mehest kerge vaevaga mööda ja lõputõusul imesin silmad peast välja, et mitte aega kaotada. Oiiii kui KANG seee oli! Pärast finišit toetusin päris mitu minutit lenksu peale, enne kui bussini suutsin pedaalida.

Jõudu nagu on, aga ainult mõneks kilomeetriks. Kui tõusud pikemad on, siis suren.
Hoidkem siis pöidlaid, et tunne paremaks läheb,» lõpetas Eesti tipprattur.

Tagasi üles