/nginx/o/2009/02/25/140207t1h1504.jpg)
Kui üheksa-aastane Aldo Leetoja esimest korda hüppemäele jõudis, ei julgenud ta sealt alla tulla. Higi tilkus otsa eest ja hirm oli naha vahel. Nüüd lendab ta sealt aga kaugemale kui ükski teine eestlane.
Soomlased aitavad Leetojal kahevõistlejaks sirguda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja mitte üksnes eestlastest kaugemale – Libereci MMil tegi ta sprindivõistlusel pikkuselt teise hüppe. Treeningul näitas aga kolmandat tulemust. Ent poisi ema südant see ei rahusta. Tema pabistab siiamaani, kui poeg hüppemäelt alla vuhiseb.
«Ema ikka närveerib jah. Aga hüppamine on mu lemmik! Naudin lennutunnet,» õhkab Rakveres üles kasvanud noormees.
Leetoja näol pole siiski tegu suusahüppajaga, vaid kahevõistlejaga. Lisaks hüppamisele peab ta ka murdmaad sõitma. Ta ise kirjeldab võistluse seda poolt kui üht suurt kannatuste rada. Ka Libereci MMil pidi ta hüppevooru järel murdmaal 11 meest mööda laskma.
Miks mitte siis üksnes lemmikule – suusahüpetele – keskenduda? Leetoja vaid muheleb selle küsimuse peale, viskab blondi tuka paremalt vasakule ja vastab: «Tegeleksin küll üksnes suusahüpetega, aga siis ei saaks üldse süüa. Peaksin pidevalt dieeti pidama.»
Ka praegu peab ta enda sõnul neli kilo alla võtma. Selleks et veelgi kaugemale lennata. 172 sentimeetrit ja 66 kg kaaluv täiseas mees – kust siit veel alla võtta? Kuidas?
Surmatunne
«Lihtsalt ei söö,» muigab 21-aastane Leetoja ja lisab: «Peab tervislikult toituma. Ei tohi igasugust jama sisse ajada. Näiteks krõpse sain viimati pool aastat tagasi süüa.»
Libereci MMi sprindivõistluse 22. kohaga nii ennast kui ka lähedasi üllatanud Leetoja tähelend algas tegelikult juba poolteist aastat tagasi. Just siis otsustas ta Eestimaa tolmu jalgelt pühkida ning põhjanaabrite juurde tarkust omandama sõita. Nii sportlikku tarkust kui ka elutarkust.
Sõber Kaarel Piho isa soovitusel valis ta Rovaniemi ametikooli, kus hakkas õppima elektroonikat. Soome keeles. Hakkas õppimise kõrvalt kogu oma vaba aega treeningutele pühendama. Hakkas tegelema akrobaatika ning tugeva saalitreeninguga. Ja hakkas soomlastest juhendaja Petteri Kukkoneni ning Jukka Ylipulli abil hüppama. Kaugele hüppama.
Just pidev saalitreening ja tugevad jalad lubavad Leetojal enda sõnul teha nii pikki õhulende – 131 meetrit. «Kui Eestis treenides tundus, et minu hüpped on päris head, siis Soomes nägin enda taseme ära. Nägin, et pole veel mitte kuskil,» sõnas Leetoja.
Head eeskujud on tal kohe lähedusest võtta – Sapporo MMi kullamees Anssi Koivuranta treenib temaga nii mõnigi kord samal hüppemäel Kuusamos. Just see mees annab ka Leetojale tulevikuks kindlust, sest ka tema õppis ära kõigepealt hüppamise ning siis arendas suusapoole järele.
«Murdmaa pool on praegu minu jaoks veel üsna raske. Vahel tuleb täitsa surmatunne peale. Aga eks ma treenin selle nimel, et ka see ala järele aidata,» sõnas Leetoja kindlameelselt.
Aga siiski kahevõistlus? Miks just see ala? «Alguses kutsuti minu kolm aastat vanem vend treeningule. Otsustasin talle sinna järele minna. Ala hakkas meeldima ja sinna ma jäin. Vend aga loobus,» selgitas Leetoja, kelle sõnul on vanem vend siiamaani tema suurim poolehoidja.
Varjusurm
Loodetavasti saab Leetoja tulekuga Eestis läbi ka üks ajajärk – kahevõistluse varjusurm.
Viimati saavutas tiitlivõistlusel Eesti kahevõistlejatest kõrgeima koha 2001. aasta Lahti MMil Jens Salumäe, kes lõpetas sprindivõistluse 17. kohaga. Pärast seda oli ala pea täielikult varjusurmas. MK-sarjas võistles vaid üks mees – Tambet Pikkor. Siis loobus ka tema ja kahevõistlusest, mille Allar Levandi ja Ago Markvardt oma tiitlivõistluste medalitega Eesti talialade paraadalaks olid teinud, näis järel olevat üksnes minevik. Tulevikku polnud näha.
Siis otsustas Eesti Suusaliit palgata soomlase Petteri Kukkoneni ning kahevõistlusele elu sisse puhuda.
«Petteri on väga hea treener, ta jagab ala peensusteni,» tunnustas Leetoja, kes ise loodab kunagi ka olümpiavõitjaks saada. Ta vähemalt unistab sellest.
Ja mine tea, ehk suudabki Kukkonen viia täide kahe aasta taguse lubaduse ja kümne aasta pärast kahevõistlejad nii heale tasemele viia, et Eesti murdmaamehi edestada. Ja Sotši olümpialt medal võtta. Veel aasta tagasi pidasid kõik seda lubadust ju väga heaks huumoriks.
CV
• NImi: Aldo Leetoja
• Sünd: 11.02.1988, Rakvere
• Pikkus: 172 cm
• Kaal: 66 kg
• Tulemused: Libereci MMi sprindivõistluse 22. koht, ühisstardist sõidu 35. koht, mitmekordne Eesti meister
• Treener: esimene treener Hillar Hein, nüüd Petteri Kukkonen ja Jukka Ylipulli