Laskesuusatajad said kinnitust: MM läks närvide nahka

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eveli Saue Pyeongchangis
Eveli Saue Pyeongchangis Foto: Maarja Värv

Tasahilju ligemale hiilinud kevadele kriipsu peale tõmmanud lumesadu ja tuisk pani pitseri ka laskesuusatajate tegemistele, kes jagasid laupäeval Haanja puhke- ja spordikeskuses Eesti meistritiitleid individuaaldistantsil.

Favoriitide sõitu ei vääranud siiski miski. Plaanitust tund aega hiljem alanud võistlusel teenisid kuldmedali reedel ka ühisstardis Eesti meistriks kroonitud Eveli Saue ja Roland Lessing, vahendab ERR Sport.



Eveli Sauele pakkus tõsist (ja tõele au andes ainust) konkurentsi – Sirli Hanni katkestas pärast teist tiiru – Kadri Lehtla. Meistritiitli saatus otsustati viimases püstitiirus, mille Saue läbis puhtalt.



Lehtlal tekkis seevastu tiirus relvaga probleem. «Ma ei laadinud püssi korralikult kinni ja püss ei laadinud lasku ära ja tuli väike tõrge. See on mu oma lohakus puhtalt,» meenutas Lehtla kuldmedali maksnud eksimust.



Vilets laskmine viis MMil ka sõiduhoo


Nelja trahviminutiga meistriks tulnud Saue jäi sõiduga rahule. Pärast aia taha läinud maailmameistrivõistlusi tegi headmeelt ka viletsaid ilmaolusid arvestades õnnestunud laskmine.



Koduse rütmiga ja ajavahega Saue veel päris kohanenud pole. «Õhtul viie ajal tuleb päris kõva uni peale ja loidus ning väsimus on peal,» tunnistas ta. Saue treeningutes on hetkel esikohal mõõdukus ja tähelepanu pöörab ta ka maailmameistrivõistlustest taastumisele.



Koondise esinumbri laeks jäi MMil vaid 32. koht. Paremat ei võimaldanud vilets laskmine. Saue ei suuda ka tagantjärele täpselt analüüsida, miks laskmine hooaja tähtsaimal jõuproovil nii kesine oli. «Kas oli närvipinge või need keerulised tuuleolud, aga laskmine tõesti ei õnnestunud,» rääkis Saue.



Sõiduvormil polnud viga, aga kui tiirudes halvasti läks, kadus Saue sõnul ka suusarajal motivatsioon.



Sprindis välja sõidetud 28. kohaga MMil Eesti edukaimaks kujunenud Kadri Lehtlal on Eestis aklimatiseerumine kulgenud valutumalt. Ka tagasi maailmameistrivõistlustele vaatab ta koondisekaaslasest rõõmsamate toonidega.



«Õigel võistlusel sai tehtud puhas laskmine ja ikkagi elu teine tulemus,» hindas Lehtla sprinditulemust. Kui hooaja alguses üllatas Lehtla viletsa suusavormiga, siis hooaja edenedes on sõidukiirus paranenud. Paraku on Lehtla sõnul veidi tulnud lõivu anda laskmises.



Indrek Tobrelutsu puudumisel tavadistantsi valitsenud Roland Lessing tõdes sarnaselt Eveli Sauele, et just sellist sõitu oleks pidanud tegema ka MMil. «MMi individuaaldistantsidel ei saanudki laskmistunnetust kätte. Oleks tagaajamisvõistlusele pääsenud, oleks ehk saanud laskmist rohkem proovida, aga enda kehva tulemuse tõttu sprindis jäi see ära,» rääkis Lessing tuntava pettumusnoodiga hääles.



Lessing MMil hiilgevormis


Peatreener Kristjan Oja sõnul näitasid Eesti meistrivõistlused, et kui suurvõistluste pinge maas, siis suutsid sportlased oma töö ära teha. «Me ei saanud MMil lihtsalt iseendaga hakkama,» tõdes ta.



Kui läbipõlemine kõrvale jätta, siis jõudis koondis Oja sõnul MMiks heasse seisu. «Kõige teravamat vormi me ei saavutanud.» Siiski poetab Oja, et Lessing oli MMil hiilgevormis, mida näitasid ka sõiduajad. Kui ainult see laskmine...



«Igal aastal olen ma MMiks sõiduvormi jõudnud ja igal aastal olen MMil ühe nulli lasknud. Kahju, et see sel aastal teatevõistluses juhtus,» rääkis Lessing. Mehe enda hinnangul olid olemas kõik võimalused sõita esikümnesse.



Koondis läks laskmisega alt hooajal, mille jooksul on esmakordselt tehtud tihedat koostööd soomlasest spetsialisti Asko Nuutineniga. Lessingul Nuutinenile etteheiteid pole. Ta jagab soomlasele hoopis kiitust, aga tõdeb, et lõppude lõpuks hoiab tiirus püssi siiski tema, mitte Nuutineni käsi. «Mind võib õpetada ükskõik kes, aga kui ma hakkama ei saa, olen ikka ise süüdi.»



Oja ei välista, et sportlaste vaimse ettevalmistuse tõhustamiseks kasutatakse tulevikus psühholoogi abi. Otsused tehakse kevadel, pärast hooaja lõppu.



Enne seda seisavad ees veel järele jäänud maailmakarikaetapid, nende hulgas ka Vancouveri eelolümpia, kuhu Lehtla ja Lessing minemas pole. Küll soovib olümpiaradadega tutvust teha Saue. Oja sõnul pole suure lombi taha sõitmise otsust veel tehtud, kuid see on tulemas lähipäevadel.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles