Hõbe asendab 70-meetrist heidet

Gerd Kanter näitas, et on tänavuse hooaja peamise võistluse ehk Londoni olümpia eel õigel teel, võites Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. Foto: Liis Treimann

Helsingi EMil võidetud tiitlivõistluste seitsmes medal on vaid eelmänguks Londoni olümpiaheitlusele.
 

Kergejõustiku EMi kettaheitevõistluse finaali viimase vooru eel tuli liidrikohta hoidnud sakslane Robert Harting ootamatult Gerd Kanteri juurde ja rääkis soovist vahetada pärast võistlust särke. Tegemist polnud sõbrameheliku ettepanekuga, vaid sooviga häirida teist kohta hoidnud Kanteri viimaseks heiteks keskendumist.

Kanteri sõnul pole selline käitumine kuigi tavaline. «Pigem on see alatus. Ise ma nii madalale ei lasku, aga oma mõju on sellel kindlasti olemas – sa üllatad vastast täiesti uues olukorras. Samas teist korda ei saa ta sama asja peale minna, see nipp on nüüd juba teada ja ei avalda enam mõju,» rääkis 66.53 heitnud ja sellega EM-hõbeda võitnud Kanter. Harting heitis tšempionina 68.30.

Gerd Kanter, kas Hartingu selline käitumine näitab, et tal oli viimaste voorude ajal hirmuvärin sees?

Ma usun küll. Tribüünil istunud treener ja teised abilised ütlesid, et Harting jälgis minu viimaseid heiteid väga tähelepanelikult. Varem pole ta seda teinud.

Harting on praegu samas seisus nagu sina 2009. aastal enne Berliini MMi. Toona püsisid pikalt võitmatuna, ent just seal tuli esimene kaotus. Praegu saadab võitmatuse oreool teda.

Kui järjest võita, siis ükskord peab ju kaotus tulema, ükskõik kui kõva mees sa oled. Elu on näidanud, et väga tihti tulebki tagasilöök näiteks olümpia finaalis. Selles suhtes on minu jaoks seis väga hea ja kui lugeda Hartingu poolt näidatud signaale, tundus ta olevat mures. Tema žestid polnud sellised nagu eelmiste võitude puhul.

Võistlusjärgsele välkintervjuule tulles märkisid kohe, et Londoni olümpia mõistes on kõik hästi. Kas EM oli lihtsalt suvaline ettevalmistuse osa, mis ei oma suurt väärtust?

Kui EM ja olümpia toimuvad ühel aastal, siis on võimalik eksida ja teha tähtsamal võistlusel vigade parandus. Samas pole EM võrreldav tavalise GP-etapiga, kus pole sisuliselt midagi mängus.

Raha!

Nojah, aga see on sekundaarne, kui me räägime olümpiamängudest, mille medal omab hoopis teist väärtust. Helsingi EM andis hea peegelduse, näidates asju, mida ei saa tavalistes oludes esile kutsuda.

Vaadates EMi taset tervikuna, siis olümpiaga samal aastal toimumine on selle väärtust devalveerinud.

Jooksudistantsidel oli tõesti palju puudujaid, kuid väljakualadel olid paljud tipud kohal. Kuulis näitas David Storl võimast minekut ja kindlasti on ta soosikute hulgas ka olümpial. Kettaheites mina, Harting, Kövago – kõik olid siin.

Võitsid oma karjääri jooksul juba seitsmenda tiitlivõistluste medali. Ülevoolavat rõõmu polnud sinus näha, küll aga peegeldas näoilme rahulikku rahulolu.

Olen varemgi öelnud, et 2005. aasta Helsingi MMi emotsiooni on raske üle trumbata. Kui su lemmiksportlane või võistkond on ükskord võitnud ja teeb seda uuesti, ei saa ju öelda, et seekord olin eelmisest korrast rõõmsam. Sellise tunde tegemiseks peab võidul olema juures mingi eriline konks, suur vaatemäng või vägev võitlus.

Võitsid Pekingis olümpiakulla, selleks et saavutust korrata, pead tekitama endas mingi erilise nälja.

Pärast Pekingi olümpiahooaega oli enese üleskütmisega tõesti probleeme. Aga nüüd on nälg jälle tagasi. Näen enda jaoks soodsaid märke, mis annavad lootust sekkuda kõige kõrgemasse mängu, see omakorda kütab üles mind ja minu tiimi.

Kui oled järjest võitnud, pole järgmine esikoht enam sellise kaaluga, kui aga oled teatud aja võitmisest kõrvale tõrjutud, tekib taas soov tagasi tulla ja seda tunnet tunda.

Olümpiani on viis nädalat. Kas sportlikus mõttes on vormi tunnetus samasugune nagu neli aastat tagasi enne Pekingit?

Varasematel aastatel tuli teadmine, et kõik on õige, viimasel hetkel. Alles kvalifikatsioonis sain teada, et kurat, ma olen väga hea! Praegu aga tean, et kõik vajalik on olemas ning asju tuleb lihtsalt lihvida ja siluda. Usun, et seis on palju kindlam.

Medalipeol esinesid väga enesekindla kõnega, kus märkisid, et tähtsatel võistlustel oled võimeline tavalistel jõuproovidel kaugele heitvaid mehi kotti panema. EM oli selle tõestuseks.

Minu kogemuste juures – seitse medalit ei tule ju juhuslikult – tean, et olen medaliks võimeline ka veidike tagasihoidlikumal päeval. Tunnetan, et seis on õige, vaja ainult nupud lauale asetada ja lõppmäng korralikult ära teha. Viimase nelja aastaga on tehtud palju vigu ja otsitud õiget teed, kuid nüüd oleme õigele asjale lähedale jõudnud. Mul pole põhjust muretseda.

Kõrvaltvaatajana oli tänavu küll põhjust muretseda. Harjumuspäraseid pikki heiteid pole sa ju näidanud.

Hooaja esimene võistlus läks plaanitult, kuid vahepeal olid tõesti sellised võistlused… aga nägin, et kõik on kinni pisiasjades. Seepärast oli EM väga olulise tähendusega – see andis enesekindluse, mida muidu poleks tekkinud. Lõpuks ongi ju medali võitmisel kõige tähtsam sisemine jõud. Füüsilise jõu poolest on kõik tipud valmis kaugele heitma.

EM-hõbe asendab siis sinu jaoks tänavu puuduvat 70-meetrist heidet?

Võib küll nii öelda, et Helsing­borgi 70 meetrit võiks olla võrdne EM-hõbedaga. Vaatasin täna (eile – toim) heiteid, tehnika oli ikka väga kõver. Kui aga sellise tehnikaga teed 66 ja pool meetrit… siis jõu poolest oleks võinud ma olla Hartinguga võrdne.

Enne olümpiat oleks vaja teha ikkagi üks kõva pauk või pole see enam oluline?

Kas nüüd pauk, aga võistlustel tahaks heita 68 meetri tasemel. Kui minna seniste tulemustega olümpiale, siis see poleks väga hea. Nüüd on aeg hakata trennis paugutama 70-meetriseid heiteid ja võistlusel küündida üle 68 meetri.

Aasta tagasi Daegus leidsid võistluse eelõhtul tehnilise nipi, mis aitas heita medalivääriliselt. EMi eel vist nii tõsist analüüsi polnud.

Kvalifikatsiooni põhjal tegime ikkagi korraliku analüüsi ja leppisime treeneriga kokku, mida peaksin võistluses tegema. Kahjuks päris nii ei õnnestunud. Samas pole meil küsimärke selle kohta, mida oleks vaja teha. Olümpiavõistluseni jäänud viis nädalat on piisav aeg selle kõige tegemiseks. Kui selle ajaga õiget tehnikat ei leia, siis ei leiagi.

Treener Vesteinn Hafsteinsson ütles pärast võistlust, et sinu vaimne ja füüsiline seisund on väga hea. Seega ongi olümpiale mõeldes võtmeküsimus, kas leiad kaugele heitmiseks tehnikas õige nõksu.

Jah, kui selle leian, on võimalik võidelda ükskõik millise koha eest. Eelseisvad võistlused peavad sinna teed sillutama – mida rohkem ma saan korraliku tehnikaga võistluskatseid, seda kindlam, et Londonis üks heide ikka õnnestub. Sellest peaks piisama. 

Kergejõustiku EM
Naised
200 m: 1. Marija Rjemjen (Ukraina) 23,05, 2. Kristina Stui (Ukraina) 23,17, 3. Myriam Soumare (Prantsusmaa) 23,21. 100 m tj: Nevin Yanit (Türgi) 12,81. 1500 m: 1. Asli Cakir-Alpetkin (Türgi) 4.05,31. 3000 m takistusjooks: 1. Gülcan Mingir (Türgi) 9.32,96. 4 x 100 m: 1. Saksamaa (Leena Günther, Anne Cibis, Tatjana Lofamakanda Pinto, Verena Sailer) 42,51. 4 x 400 m: 1. Ukraina (Julija Oliševska, Olha Zemljak, Natalja Põhõda, Alina Lohvõnenko) 3.25,07. 10 000 m: 1. Dulce Felix (Portugal) 31.44,75. Vasaraheide: 1. Anita Wlodarczyk (Poola) 74.29. Kettaheide: Sandra Perkovic (Horvaatia) 67.62 ... 25. Kätlin Tõllasson 48.55. Teivashüpe: 1. Jirina Ptacnikova (Tšehhi) 4.60. Seitsmevõistlus: 1. Ida Antoinette Nana Djimou (Prantsusmaa) 6544 punkti, 2. Ljudmilla Josipenko (Ukraina) 6387, 3. Laura Ikauniece (Läti) 6335, Grit Šadeiko katkestas.
Mehed
200 m: 1. Churandy Martina (Holland) 20,42, 2. Patrick Van Luijk (Holland) 20,87, 3. Daniel Talbot (Suurbritannia) 20,95. 1500 m: 1. Henrik Ingebrigtsen (Norra) 3.46,20. 10 000 m: 1. Polat Kemboi Arikan (Türgi) 28.22,27. 110 m tj: 1. Sergei Šubenkov (Venemaa) 13,27. 4 x 100 m: 1. Holland (Brian Mariano, Churandy Martina, Giovanni Codrington, Patrick van Luijk) 38,34. 4 x 400 m: 1. Belgia (Antoine Gillet, Jonathan Borlee, Jente Boucaert, Kevin Borlee) 3.01,09. Teivashüpe: 1. Renaud Lavillenie (Prantsusmaa) 5.97, 2. Björn Otto (Saksamaa) 5.92, 3. Raphael Holzdeppe (Saksamaa) 5.77. Kaugushüpe: 1. Sebastian Bayer (Saksamaa) 8.34. Kolmikhüpe: 1. Fabrizio Donato (Itaalia) 17.63. Kettaheide: 1. Robert Harting 68.30, 2. Gerd Kanter 66.53, 3. Zoltan Kövago (Ungari) 66.42. Vasaraheide: 1. Krisztian Pars (Ungari) 79.72.