Samuti märkis Pijpers, et on väga palju tänu võlgu oma eelkäijatele. «Tahan teha komplimendi kõikidele Eesti noortetreeneritele,» lausus ta. «Meie mängijate arvu ei saa ju näiteks Hispaania omaga võrreldagi, kuid areng on viimastel aastatel olnud suur. Meiesugune väikeriik ei tohi ühtegi mängijat kahe silma vahele jätta. Sellelt turniirilt saadav kogemus tõstab kogu Eesti jalgpalli taset, kui arvestada, et siit kasvavad tulevased A-koondise kandidaadid,» märkis hollandlane.
Alagrupikaaslasi Hispaaniat, Portugali ja Kreekat hindas Pijpers väga tugevateks, leides, et Eestile sobinuks pisut rohkem teine alagrupp. «Hispaania mängib nagu nende A-koondis. Neid peaaegu võimatu võita... peaaegu,» muigas ta. «Inglismaa või Horvaatia oleksid oma stiiliga meile rohkem sobinud. Kuid meil on kõikidest vastastest videod olemas, oleme korralikult valmistunud. »
Kui paberil võib Kreeka tunduda kõige löödavama meeskonnana, siis selle arvamuse valikturniiri kaotuseta läbinud meeskonna kohta kummutas Pijpers kiirelt ja otsustavalt. «Nad on vaimselt väga tugevad. Kreeka koondistel on traditsiooniks alati lõpuni võidelda – võtame kas või EMi,» viitas ta äsja Ukrainas ja Poolas lõppenud turniirile. «Olin kõigis kolmes alagrupimängus kindel, et nüüd on nad löödud, kuid Kreeka tuli alati mängu tagasi. Isegi Saksamaale suutsid nad veerandfinaalis viigivärava lüüa,» tõi Pijpers näite.
Eesti avakohtumise vastase Portugali juhendaja Edgar Borgese sõnul on nii lühikesel turniiril iga mäng otsekui finaal. «Meie esimene finaalmäng ongi Eestiga,» sõnas ta. «Usun, et turniiri lõpptulemuse otsustavad pisiasjad. Portugali meeskonna olulisimaks plussiks on kokkuhoidmine, tugevus rühmana,» lausus ta. «Eesmärgid on meil samad, mis kõikidel teistel – esmalt tahame kindlustada kuuele parimale jagatava MM-koha ja seejärel juba edasisest maksimumi võtta.»