Võrkpallur Kardo Kõresaar jätkab pärast paarihooajalist praktiseerimist Itaalia esiliigas karjääri koduse Pärnu võrkpalliklubi värvides. Volley.ee esitas Kõresaarele küsimusi, millest vormus järgnev mahukas vastus.
Kõresaar: Itaaliast on enamus raha kätte saamata
5. juuli 2012, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsuse jääda Eestisse võtsin vastu pikemat aega tagasi. Olin pikalt kahevahel, mis tasemel jätkata - kas ühineda koondisega jne. Vahepeal oli kuu aega puhkust, sai mõtteid kogutud ja siin ma nüüd olen.
Eestis võttis minuga ühendust neli klubi, kuulasin kõik ära ja hakkasin plusse-miinuseid arvestama. Ei tahtnud otsusega kiirustada, kuid samas ka mitte venitada - liiga pikk mõtlemine ajab pea sassi ja seda raskem on lõpuks valida. Kuna Tartu meeskonnal pole veel asjad kindlad, siis ei tea, kui kaua oleks ootama pidanud, samas kahju sellest. Teised olid oma pakkumise teinud ja nii jäi lõpuks valik Pärnu kasuks.
Itaalias on majanduslik seisukord väga halb ja seda näitas ka viimane hooaeg, kus sarnaselt Ardo Kreegile Poolas on ka mul enamus stipendiumist siiani kätte saamata. See ei anna kindlust Itaaliasse jääda. Viimaste päevade jooksul on tulnud Itaaliast küll paar kõnet, kuid sellest ei oska hetkel midagi asjalikku veel rääkida. Pärnule olen oma jah-sõna öelnud ja leping on koostamisel.
Võrkpall on meeskonnamäng ja nii kõvaks meheks ma end kindlasti ei pea, et pärnakaid kohe võidule lubaksin vedada. Loodan teha stabiilse hooaja ja olla võimalikult suur kasuteguriga. Kui võistkonna nimekiri lõplikult selgub, saab täpsemaid eesmärke püstitada. Loodetavasti tuleb huvitav hooaeg.
Hetkel treenin Eesti koondise laagris ja käsil on füüsilise ettevalmistuse tsükkel. Paari nädala pärast saab juba palli hakata mängima. Sel aastal ma endale koondises eesmärke ei püstita, nii tunnen ennast vabamalt ja ehk ei pinguta üle. Loomulikult oleks tore pääseda lõplikku valikusse, oleks ka lõpuks mille üle rõõmu tunda. Samas on nurgaründajate valik meil hea. Usun, et see positsioon saab Eesti koondisel tugevamaks, nii suudame ka raskemaid vastaseid võita.
Tee valikuteni on veel pikk, loodetavasti jäävad kõik mängijad terveks. Endal on jalg paari nädala tagusest väänamisest paranenud. Mõne liigutuse juures küll tuletab meelde, et on veel hell, kuid midagi tegemata enam ei jää.»