Tehnoloogia murrab jalgpallis kiirelt edasi

Saksamaa jalgpallikoondise väravavaht Manuel Neuer vaatab 2010. aasta MMil, kuidas Frank Lampardi löök ületab väravajoone. Kohtuniku arvates aga mänguvahend väravajoont ei ületanud ja nii jäi toona tabamus lugemata. 2014. aasta MMil on sellistes olukordades abiks aga väravajoonetehnoloogia. Foto: Reuters/ScanPix

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu Nõukogu (IFAB) teatas neljapäeva õhtul, et väravajoonetehnoloogia võetakse kasutusele. Nüüd on erinevad liigad ja alaliidud andnud juba teada, et nemad on lubatud uuendusest huvitatud.

Tehtud otsuse põhjal võib kasutusele võtta Suurbritanniast pärit Hawk-Eye kaamerapõhise süsteemi, mida kasutatakse juba tennises ja kriketis. Teiseks võimaluseks on Saksamaa ja Taani ühisprojekt GoalRef, kus kasutatakse palli jälgimiseks spetsiaalseid magnetilisi sensoreid.

Inglismaa kõrgliiga asub mõlema tootjaga läbirääkimistesse, et tehnoloogia oleks võimalik kasutusele võtta juba algaval hooajal. Edasi tahetakse sammuda kiiresti ja võimaluse korral tuleb tehnika Inglismaa liiga kohtunikele appi aastavahetuse paiku.

Lisaks soovitakse uuendust kasutada ka FA Cupi poolfinaalides ja finaalis ning Wembley staadionil toimuvatel Inglismaa koondise kohtumistel.

«See on täiesti võimalik, et süsteem võetakse kasutusele poole hooaja pealt. Wembley staadionile on juba Hawk-Eye paigaldatud ja nüüd on vaja see üle vaadata ning veenduda, et see ikka kindlalt töötaks,» sõnas Inglismaa Jalgpalli Liidu peasekretär Alex Horne The Guardianile.

«Väravajoonetehnoloogia on esimene seesugune asi, mille me kasutusele võtame ning sellega see ka lõpeb.»

Kordusi ei näidata

Ka Walesi Jalgpalli Liit on juba teada andnud, et tehnoloogiat võidakse kasutada nende rahvusesinduste kohtumistel. Nemad soovivad uuendust testida 6. veebruaril, kui Wales võõrustab Swanseas Austriat. Uuendusega on kaasa läinud ka USA kõrgliiga MLS.

Samas näeb vastu võetud reegel ette seda, et teleris ja staadionite suurtel ekraanidel vaidlusalusest olukorrast kordust ei näidata. See erineb aga oluliselt tennisest, kus Hawk-Eye süsteemi tulemused on kõigile nähtavad.

Esimest korda katsetab uuendust FIFA detsembris Jaapanis toimuval klubide MMil, seejärel on katsealuseks järgmise aasta Konföderatsioonide karikaturniir ning väravajoonetehnoloogiat näeme ka 2014. aastal Brasiilias toimuval MMil.

MMil tehnika igal staadionil

FIFA peasekretär Jerome Valcke teatas, et nende taskust tuleva raha eest paigaldatakse kõikidele MMi võõrustatavatele staadionitele vajalik tehnoloogia. Ühe areeni varustamine väravajoonetehnoloogiaga läheb maksma 120 000 kuni 200 000 eurot. Valcke sõnul jäetakse kogu varustus hiljem kõigile 12 staadionile alles.

«Tahame olla kindlad, et süsteemi töökindlus oleks MMil 150 protsenti, mitte 90 protsenti,» sõnas Valcke AP-le, et pikk testiperiood enne kahe aasta pärast toimuvat suurturniiri on vajalik.

Siiski ei ole väravajoonetehnoloogia ja viie kohtuniku süsteem liigade ja võistluste korraldajate jaoks kohustuslik. Mõlemad on valikulised ja igaüks peab ise otsustama, kas minna uuendustega kaasa või mitte.

Kuna Euroopa Jalgpalli Liidu (UEFA) president Michel Platini on olnud kindlalt tehnoloogia vastane, siis tuleval hooajal Meistrite liigas uuendust suure tõenäosusega näha ei saa. Seega võib tekkida olukord, kus tehnika on kasutusel Inglismaa kõrgliigas ja MM-finaalturniiril, kuid Meistrite liigas ja Euroopa meistrivõistlustel aetakse läbi hoopis lisakohtunikega.

«FIFA presidendina sai minu jaoks 2010. aastal selgeks, et tehnoloogia tuleb appi võtta. Seal nähtu šokeeris mind. (Kohtunikud jätsid lugemata Frank Lampardi tabamuse kohtumises Saksamaaga.) Sama kordus ka lõppenud EMil ning ukrainlased ei suuda sellega siiani leppida,» teatas FIFA president Sepp Blatter.

IFABi poolehoiu võitis ka UEFA välja pakutud ja kolme aasta jooksul mitmeid katsetusi läbinud viie kohtuniku süsteem, kus kaks vilemeest paiknevad väravajoone taga.

Kolmanda muutusena lubatakse edaspidi mosleminaistel kanda palliväljakul pearätti. Varasemalt oli see keelatud, kuna jalgpallireeglid ei luba pallimurul kanda varustust, mida saab seostada mõne religiooniga ning mis võib olla ohtlik. FIFA meditsiinikomisjon valis välja kaks peakatet, mis on kujundatud nii, et nad ei kujuta ohtu kellegi turvalisusele.

«Tehtud otsused on pikaajalised ning need hakkavad laienema üle maailma,» arvas Põhja-Iirimaa Jalgpalli Liidu tegevdirektor Patrick Nelson.

Rahvusvahelise Jalgpalliliidu Nõukogu on tegutsenud 126 aastat ning vaid nende nõusolekul saab teha muutusi jalgpallireeglites. Mõne uue nüansi kasutuselevõtuks on vaja kokku kuut poolthäält. FIFA-l on neli häält ning igal Suurbritannia alaliidul (Inglismaa, Wales, Šotimaa, Põhja-Iirimaa) veel üks.

Kommentaar

Tarmo Rüütli
Eesti jalgpallikoondise peatreener

Mina olen alati selle poolt olnud, et jalgpallis tuleks tehnika appi võtta. Arvan, et väravajoonetehnoloogia kasutuselevõtt on piisav, ja on oluline, et kõik tabamused saaksid fikseeritud.

Mänguolukorrad on ikka alati omanäolised ja seal pole tehnikat appi vaja. Kui finantsilised võimalused lubavad, siis hakatakse seda arvatavasti aina laialdasemalt kasutama. Usun, et kõik soliidsed liigad võtavad nüüd järgemööda muutused omaks.

Tehnoloogia areng ja progress on lihtsalt nii kaugele jõudnud, et tänapäeval on võimalik ka jalgpallil sealt abi saada. Spordiala konservatiivsuse säilitamine ei ole siinkohal kõige esmasem. Kui tekib küsitavaid ja rumalaid olukordi, siis on halb, kui tulevad rängad eksimused sisse. Jalgpallis loevad väravad ja kõik õiglased tabamused tuleb ära lugeda.

Kindlasti ei hakka tehnoloogia kasutuselevõtt mängu tempot rikkuma, kuna väravajoonel aset leidvaid vaieldavaid olukordi ei tule igas kohtumises ette. Pigem on ju tegemist erandlike olukordadega, mida juhtub üsna harva. Lõppenud EMil oli ka vaid üks selline juhtum. Sellisel puhul tehakse lihtsalt väike paus, vaadatakse seejärel olukord üle ja mäng jätkub.