Üle muruplatsi visanud Mätas täitis mitu eesmärki

Risto Mätas jälgimas pärast viimast viset naeratus näol kohtunike tööd. Kohe järgneb rõõmuhüüe. Foto: Laura Oks

Eesti odaviskajad kemplesid tänavusel suvel pikalt olümpiapileti pärast. Lõpuks haaras pääsme endale Risto Mätas.
 

Kaks aastat tagasi pärast kolmandat küünarliigeselõikust Austraaliasse põrutanud Risto Mätas õppis maakera kuklapoolel ennast paremini tundma ning sealt hangitud tarkused aitasid tal esmakordselt kindlustada olümpiapääsme ja visata oda üle 82 meetri.

Oma karjääri jooksul mitmel korral tiitlivõistlusest eemale jäänud Mätas on tänavusel hooajal olnud meie kõige stabiilsemaks odaviskajaks, ent kuna neli meest oli ületanud olümpiamängude B-normi ja keegi polnud jagu saanud A-normist, siis oli Londonisse sõitja lahtine viimase minutini.

Eile Audentese staadionil toimunud Heitjate seeriavõistluse IV etapi viimasel katsel põrutas Mätas viskevahendi aga üle staadioni murukatte ning isiklikku rekordit tähistanud tulemus 82.10 (odaviskaja eelmiseks tippmargiks oli 23. juunil Soomes Saarijärvil visatud 81.60.) ületas ka OMi A-normi.

Suurem pinge maas

«Põdesin viimase katseni, et äkki ei õnnestu ikkagi olümpiapääset saada. Viimane vise ei olnud ideaalne – olin lihtsalt lõdvem ja inimeste kaasaelamine aitas samuti,» sõnas Mätas, kes eelkõige kartis soojendusel pikki odakaari näidanud Tanel Laanmäed, kes lõpuks leppis teise koha ja tulemusega 77.67. «Viimane katse tuli emotsiooni pealt ja õnnestus. Kui seda kõlksatust (oda lendas napilt üle staadioni murukatte) kuulsin, siis oli põhjust rõõmustamiseks. Olen ennegi trennis sinna visanud. Ka ettevalmistusrahades on A- ja B-normi täitmisel suur vahe.»

OM-pileti kindlustanud odamehel oli ka põhjust viimase hetkeni mures olla, sest 2008. aasta olümpiamängudelt ja eelmise aasta MMilt tuli tal napilt eemale jääda.

«Eelmine aasta oli nukker ning ei tahtnud, et see korduks. Olümpia kummitas samuti aastaid peas. Arvan, et tänane võistlus oli minu jaoks suurema pingega kui olümpiamängud,» sõnas õnnelik Mätas pärast mitme eesmärgi täitmist.

Samas on 28-aastast odaviskajat tabanud teisedki tagasilöögid, mis on teda kokkuvõttes isegi tugevamaks muutnud. Senise karjääri jooksul on tema viskekäe küünarnukki opereeritud kolmel korral. Seejuures tuli viimane lõikus teha Soomes, kuna ükski siinne arst ei riskinud teda enam operatsioonilauale võtta.

«Kui olin vahepeal päris audis, siis läksin Austraaliasse, seal süvenesin rohkem biomehaanikasse ning sain enda kohta ka üht-teist teada,» rääkis Mätas paar aastat tagasi ette võetud reisist. «Vanasti tegin võistluseelse soojenduse väga kiiresti ära. Nüüd panen näiteks tund aega enne võistlust küünarnukile termosideme peale, mis hoiab seda soojana. Nüüd ei kavatsegi seda enam ära võtta.»

Palju abi saab odamees praegu ka oma kaksikvennalt. «Paar aastat olen siin nüüd üksi pusinud, kuid küsin ka teistelt nõu. Vend elab mulle palju kaasa, kuid nuriseb ka palju,» muigas Mätas. «Ta käib minu võistlusi tihti filmimas ning siis vaatame need arvuti taga koos üle.»

Pariisis jäi võistlemata

Olümpiamängudel loodab tänavu juba 14 starti teinud Mätas pääseda lõppvõistlusele ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb tema arvates viskevahend lennutada taas üle 80 meetri.

«Nüüd võtan võistlemisest kerge pausi ja üritan paar kilo alla võtta ning jalad kiiremaks saada. Natuke plahvatust on juurde vaja. Tahaksin paar nädalat treenida ja hoojooksuga tegeleda. Jalad on minu nõrk koht,» rääkis Mätas, kes tunnistas, et väga heades oludes võiks oda kanduda umbes 84 meetri peale.

Eilse võistluse tõttu tuli tal loobuda aga reede hilisõhtul toimunud Pariisi Teemantliiga etapist ning selle asemel tuli keskenduda Audentese staadionil toimunud katsevõistlusele, et kindlalt olümpiapääse ikka enda valdusesse haarata

«Sellest oli kahju, võtsin isegi Teigamäe (Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi) numbri, et küsida, kas pean ennast veel tõestama, kuid samas oleks see olnud teiste suhtes ebaaus. Praegu küll ei kahetse, et Prantsusmaale sõitmata jäi,» rõõmustas korraga mitu eesmärki täitnudMätas. «20. juulil on Monacos Teemantliiga etapp ning ehk õnnestub seal starti pääseda. Praegune tulemus peaks andma selleks võimalusi. Monacos on suur kinnine staadion, kus oleks enne olümpiamänge hea visata.»

Nurme ja Sjunin olümpialei pääsenud

Kui Eesti Olümpiakomitee kinnitas 5. juulil Londonisse sõitva koondise, siis kergejõustiklastel oli kuni eilseni võimalus veel norme täita. Siiski ükski sportlane rohkem üllatada ei suutnud.

Lisaks odaviskajatele hellitasid OM-normi täitmise lootusi Tiidrek Nurme 5000 m jooksus ning kolmikhüppajad Igor Sjunin ja Jaanus Uudmäe. Viljandis toimunud võistlusel ei küündinud kummagi mehe hüpped B-normini ehk 16.85ni.

Nurme jahtis olümpiapääset laupäeval Belgias KBC-Nacht õhtumiitingul, kus ta leppis tugevamas jooksus ajaga 13.52,60, mis andis 20. koha. OMile pääsemiseks tulnuks distants läbida aga 13.27,00ga.

«5 ringi enne lõppu olin 7 sekundit olümpianormi graafikust ees! Mõistsin, et selle tempoga ma ei suuda jooksu lõpetada, hapnik sai lihtsalt otsa ning jooksusamm muutus lühemaks ja aeglasemaks. Teoreetiliselt oli imepisike võimalus norm täita, aga siis oleksin pidanud esimesed kolm kilomeetrit vähemalt 10 sekundit aeglasemalt jooksma,» kirjutas Nurme oma blogis.

Võistlustules oli ka juba OMile sõitvaid kergejõustiklasi, kellest kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko oli Madridis 1.87ga kolmas.