Jääpurjetaja Randmaa tungib meeste pärusmaale ka tööalal

Merili Randmaa naudib jääpurjetamise juures kiirust, mis paljud verest välja lööks. Foto: Erakogu

Merili Randmaa pole just tavaline naine – jääpurjetamise MMil edestab ta 87 meest ning tööjõuturul võtab neilt mehaanikaprojektijuhi koha.

Tallinna Tehnikaülikoolis mehaanikainseneriks õppinud Randmaa naudib seda, mida teeb. Naudib nii tööpäevi kui ka TTÜ tootearenduse magistrantuuriõpinguid. Naudib seda, et suudab meeste pärusmaal edukalt läbi lüüa. Nii tööjõuturul kui ka spordis.

Mis sest, et esmapilgul vaatavad vastassoo esindajad teda altkulmu.

Natuke vähem kui kuu aega tagasi USAs Michiganis peetud jääpurjetamise MMil muutus meeste arvamus kiirelt. Lausa päevadega.

Liiga kerge kaal

Kui treeningul vaadati Randmaad justkui tulnukat, siis mida kaugemale jõudsid võistlused, seda enam muutus eestlanna konkurentide pilk.

«Kui ma seal häid sõite näitasin ja kuldlaevastikku pääsesin, siis nad hakkasid mind kohe austusega kohtlema. Vaatasid, et vau, kus alles paneb!» muigab Randmaa, kellel oli MMil 117 meeskonkurenti. Selja taha jättis ta 87 mehemürakat. Milline oli nende pilk aga siis, kui needsamad mehed lõpuprotokolli vaatasid?

«Ma ei usu, et keegi mind väga tigedal pilgul vaadanud oleks. Üldjuhul olid nad siiski rõõmsad, et mul hästi läks,» vastas Randmaa.

Kuigi ta on juba kolmel korral jääpurjetamise MMil osalenud ning kõikidel kordadel ka parim naine olnud, siis pole tal sellel alal siiski ühtki MM-tiitlit ette näidata.

«Küsisin korraldajatelt, miks ei ole eraldi naiste arvestust, ja nad vastasid, et kunagi tegi sellel alal kaasa üks väga tugev naine, kellele ei meeldinud, et ta eraldi välja toodi. Ta olevat mehi lausa võitnud!» selgitas Randmaa ja lisas: «Tavaliselt on MMidel olnud kuni viis naist ja arvatavasti ei saaks selle arvu pealt tiitlit välja anda.»

Ent Randmaa võib end siiski lohutada teadmisega, et tõenäoliselt ei suudaks ta sel alal iialgi maailmameistriks tulla.

Ja ilmselt ei saaks määravaks oskused, vaid liiga väike kaal. «Kuna olen meestega võrreldes hästi kerge, siis on ka jää ja kelgu vahel tekkiv inerts väga väike. Seetõttu ei saa minu tippkiirused olla nii suured kui raskema kaaluga võistlejatel. Vaiksema tuulega on aga eelis just minusugustel,» selgitas Randmaa, kes sellegipoolest arendab jääpurjekaga kiirusi, mis paljud verest välja lööks. Tippkiirus on piigal olnud 120 km tunnis.

Tulevikus leiutajaks

Näiva tuule abil sõitvate jääpurjekatega tuleb tihtipeale ette ka avariisid. Eriti tähtsatel tiitlivõistlustel, kus kõik üritavad endast maksimaalse välja pigistada.

Ka Michigani MMil nägi eestlanna võigast vaatepilti. «Viiest ahelavariisse sattunud jääpurjekast jäi jääle üksnes hunnik pilpaid ja üks kannatanu toimetati helikopteriga haiglasse. Kõige hullemini viga saanud mees murdis ribid, ülejäänud neli pääsesid kriimude ja muhkudega,» avaldas Randmaa, kes ka ise õnnetusi kardab. Seni on ta suutnud neid vältida.

Seetõttu ei pelga ta pärast avariide nägemist järjekordsele võistlusele minna.

Tema läheb jõuproovi ikka nautima. «Üritan võimalikult ettevaatlikult sõita. Mõned head kohad lähevad võistlustel just ettevaatlikkuse nahka,» muigas Randmaa.

Ometi on just kiirus see, mis piigat ala juures võlub. Mis teda ikka uuesti ohtlikele olukordadele vastu sunnib vaatama. Ja mis tema elu täisväärtuslikuks teeb.

Aga see pole veel kõik: «Jääpurjetamine on tehniline ala. Purjekat tuleb pidevalt remontida ja mutrivõtetega mässata. Mulle see meeldib, minu jaoks on see lihtne ja loogiline,» avaldas Randmaa, kes tahab tulevikus hoopis leiutajaks saada.

Näiteks lõputööks leiutas ta triipkoodilugeja, mis on abiks, et toituda tervislikult. Poes käies asetatakse see huvipakkuva toote vastu ning vastavalt selle säilitusainete sisaldusele süttib kas roheline või punane tuli. «Tahan oma leiutistega inimeste elu lihtsamaks muuta.
See on mulle alati huvi pakkunud,» sõnas 23-aastane Randmaa.

Merili Randmaa

•    Sünniaeg: 14. juuni 1985
•    Pikkus: 1,72 m
•    Kaal: 57 kg
•    Haridus: TTÜ tootearenduse eriala magistrantuuritudeng
•    Saavutused: 2001, 2002 Euroopa meister Zoom-klassis, 2005. juunioride MM-kuld 470-klassis, 2009 jääpurjetamise MMil parim naine, üldarvestuses 31.