/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2009/02/07/129485t1hc200.jpg)
Sisekergejõustiku EMil Torinos oli veel üks Eesti seitsmevõistleja, kes lootis head tulemust ja kõrget kohta.
Suur pettumus pani Raja nutma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõtetes ehk isegi medalit. Paraku lahkus ta pärast teivashüpet puhkeruumi käega näolt pisaraid pühkides. Väga tõsiselt valmistunud mehe pettumus oli niivõrd suur.
«Keskendusin selleks võistluseks, siin juhtunu on aga elu suurim pettumus,» tunnistas Raja.
Ebaõnnestumise põhjusi pole vaja kaugelt otsida. Veebruaris põetud haigus ning sellele järgnenud antibiootikumide kuur röövis sportlaselt liialt jõudu.
«Oleks ma teadnud, et ei suuda siinseks võistluseks taastuda, poleks ehk tulnudki,» sõnas Raja vaikselt, ning küünitas kotist rätikut võtma, et veel kord silmi kuivatada. «Enesetunde järgi ei saagi ma nõrkusest aru – suudan keskenduda ja saan aru, mida teen. Pingutan nagu alati, aga tulemused on viletsad.»
Raja tunnistas, et sai juba pärast esimese päeva lõppu aru: midagi head pole Torino võistlusest loota. Ometigi soovis ta oma trumpalal tõkkesprindis näidata head aega. Paraku ebaõnnestus seegi. Ta pingutas küll seitse ala vapralt lõpuni, ent 5800 punkti ja 11. koht polnud see, milleks ta Itaaliasse oli sõitnud.
Oma mõju avaldas Raja esitusele ka peamise abimehe Erki Noole puudumine. Kõrvalt juhendas teda vaid Ants Kiisa. «Loomulikult tahtnuks, et Erki oleks siin, minu olukorras olnuks iga abi kasulik,» tunnistas Raja. «Kuid lõpptulemus poleks tulnud nagunii see, mida lootsin – unistuse täitumiseks polnuks abi ka mitmest treenerist.» (PM)