/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/03/08/145127t1h6b49.jpg)
Juhtkiri: kuldne Torino
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga Eesti turist, kes nüüd ja edaspidi Torinosse reisima juhtub, saab sellest Itaalia linnast mõelda vaid sooja südamega. Kolme aasta eest võitis Kristina Šmigun siin kaks ja Andrus Veerpalu ühe olümpiakulla.
Nüüd oleme saanud lisaks kaks Euroopa meistri tiitlit kergejõustikus. Naiste kaugushüppes triumfeeris sise-EMil Ksenija Balta, meeste seitsmevõistluses oli konkurentidest mäekõrguselt üle Mikk Pahapill.
Järjekordseid kuldmedaleid Torinost on raske ülehinnata ka arvestades üldist nukravõitu atmosfääri ühiskonnas - Eesti hümn rahvusvahelisel suurvõistlusel mõjub nagu palsam viimase aja valdavalt masendavatele (majandus)uudistele.
Euroopa sisemeistrivõistlusi on, eriti suvise olümpiahooaja järel, vaadeldud ka kui mingit teisejärgulist jõuproovi. Isegi kui selles on oma tõde, ei kahanda see karvavõrdki Eesti atleetide saavutusi. Tulemused, mis nii Balta kui Pahapill kullavõitudega rahvusvahelisse kergejõustikustatistikasse kirjutasid, on märkimisväärselt kõrgetasemelised. Pärast Torinot saame igal juhul rääkida kahest maailma tippklassi kuuluvast kergejõustiklasest meie koondises. Ning vaadata kõigile eelseisvatele suurvõistlustele lootusrikkalt.