Saada vihje

Pohlak: mõistlikkuse piires negatiivsus on vajalik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Flora fännid.
Flora fännid. Foto: Peeter Langovits

Jalgpalliklubi FC Flora sai neljandat kuud järjest trahvi oma fännide käitumise tõttu ning põhjus oli taas üsna harjumuspärane – pürotehnika kasutamine ja sõnavahetus turvatöötajatega. Intsident leidis aset 30. juuni kohtumises Sillamäe Kaleviga. FC Flora ja jalgpalliliidu ühine president Aivar Pohlak näeb poolehoidjate käitumises küll probleemi, kuid liiga äkilist sekkumist püüab ta vältida.

«Loomulikult pole see päris normaalne, et iga kuu peame poolehoidjate tõttu trahve maksma, kuid teiselt poolt peab aru saama ka fännidest,» arutles Pohlak. «Jalgpallis on palju enda välja elamist ning mingil põhjusel on see seltskond tee meie klubi juurde leidnud. Mina olen sedasorti inimene, kes püüab kõiki mõista.»

Floral on kaks peamist fännirühmitust: Viies Sektor ja Parem Tiib. Viimane neist on loodud 2008. aastal ning ühendab endas mõningaid väga parempoolse maailmavaatega inimesi. Pohlak ise selliste vaadetega kaasa pole läinud, kuid püüab neid inimesi mõista.

«See tunne nende fännide sees on siiras ning seda peab austama. FC Flora loomise põhieesmärk oli taastada Eesti jalgpallikultuur ja on loogiline, et seda tüüpi inimesed leidsid klubist enda jaoks emotsionaalse puute. Oleme küll väga erinevad: nende pealapid on paljad, kuid mina olen elu aeg pikkade juustega olnud,» muigas ta.

Pohlak maksab järjekordse trahvi ära ning loodab, et fänne hakkab ohjeldama nende enda südametunnistus. Eesti jalgpallijuhi sõnul on mõistlikkuse piires negatiivsust täiesti talutav ning isegi vajalik.

«Minu arvates pole Flora fännide käitumine veel piiri ületanud,» selgitas ta. Kui Flora presidendilt küsida, kas klubi poolehoidjad tekitavad mõnikord ka piinlikkust, siis kõlas vastuseks: «Ma tunnen enamiku maailmas toimuvate asjade pärast piinlikkust, minus on väga selgelt olemas inimese kollektiivne vastutus- ja süütunne maailma kulgemise eest.»

Flora trahviseeria sai alguse aprillis, kui klubi pidi oma poolehoidjate sanktsioneerimata pürotehnika kasutamise tõttu maksma 145 eurot; mais tuli välja käia 290 eurot puuduliku turvakontrolli tõttu; juunis saadi samuti 290 euro suurune trahv, kuna Flora toetajad kasutasid meistriliiga mängul Levadia vastu taas pürotehnikat ning viskasid väravavaht Roman Smiškod õlletopsiga. Seekordsegi trahvi suurus on 290 eurot. «Kui ma kaineks saanud fännidega hiljem telefoni teel suhtlesin, siis olid nad väga mõistlikud ja said probleemist aru küll,» arutles Pohlak.

Tegelikult on jalgpalliliit lubanud fännidel pürotehnika sanktsioneeritud kasutamise, kuid selleks peab enne liidult luba küsima. Flora fännidel sellist kommet pole külge jäänud ning pigem tehakse asju ikka süsteemivastaselt.

«Mõnikord harva on nad püro kasutamiseks ka luba küsinud, kuid pigem meeldib fännidele toimetada ikka salaja,» rääkis 1990. aastal loodud jalgpalliklubi president. «Need, kes klubis vastavate asjadega tegelevad, on juba kokku kutsunud ka fännide koosoleku, kus asjad taas läbi arutatakse.»

Üks Parema Tiiva liige rääkis Postimehele, et kui pürotehnika kasutamiseks loa saamine oleks lihtne ja loogiline protsess, siis oleks neil see alati olemas. Praegu on olukord selline, et kui mitu nädalat varem hakata asja ajama, siis lõpuks see loodetud tulemuseni ikkagi ei vii, rääkimata sellest, et igaks nädalavahetuseks tuleks uus fänniatribuutika kasutamise luba teha. Peamiseks komistuskiviks olevat politsei loa saamine.

«Nendele negatiivsetele provokatsioonidele ei tohi vastata karistamisega. Usun, et siin töötab põhimõte, et targem annab järele,» arutles Pohlak.

Fännikultuuri arendamiseks ning kasvatamiseks on plaanis kokku kutsuda uus algatus, kui sügisel koguneb nn fänniparlament, kelle hulgast valitakse välja spiiker, kes hakkab esindama poolehoidjaid erinevatel tasanditel, muuhulgas suhtluses alaliiduga ja võimalikes juriidilistes küsimustes, mis hõlmab endas ka lubade hankimist.

«Samamoodi nagu Eesti vabariik, meie ühiskond, mina ja sina, on ka meie fännikultuur alles arenemisjärgus. See on nagu teismelise kasvatamisega, et karistamine ei pruugi tuua parimaid tagajärgi,» mõtiskles Pohlak. «Kõikjal maailmas on nii, et miinuspoolt ei tohi täielikult elimineerida, sest ilma miinuseta ei saa ka plusspool toimida.»

Tagasi üles