Vibulaskur Reena Pärnati jaoks oli eilne päev mitmes mõttes eriline – oma esimesel olümpial osalev 18-aastane piiga pidi kohanema häirivalt mõjuva ajakirjanikearmeega ja teda kõigest paari meetri kauguselt objektiividega sihtivate fotograafidega.
Kallid vibud, null ja krampis näpud
28. juuli 2012, 03:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks oli omapärane seegi, et kvalifikatsioonivõistlust alustas ta ligikaudu kümme tundi enne olümpia avamist. Hilisõhtul sammus ta aga Eesti lippu kandnud Aleksander Tammerti võimsa selja taga Londoni olümpia avadefileel ja lehvitas tribüünidel istuvale 80 000-pealisele publikule ja sadadele miljonitele televaatajatele.
Kuid enne ilmselt senise elu suurimat emotsiooni pakkuvas vaatemängus osalemist, seisis ta koos 63 konkurendiga Lord’s Cricet Groundi soojendusväljakule ehitatud vibuareeni tulejoonel, et selgitada välja esmaspäeval algava play-off laskmise paarid.
Ilmselt on enamik poisse lapsepõlves meisterdanud kadakast vibu, voolinud puidust nooled ja saatnud need kapronnööri abil sihtmärgi poole teele. Olümpiasport eeldab aga tipptehnoloogia abil valmistatud laskeriista ja nooli. Eesti koondise peatreener Raul Kivilo ei tahtnud avalikustada, palju tippsportlase vibukoti sisu maksab, ent andis mõista, et summa võrdub keskklassi kasutatud auto hinnaga.
Samal ajal kui treener pühendas lehemehi vibuspordi saladustesse, tegi Pärnat ulmelise alguse – esimese seeria järel 2., teise järel 9. Ja siis – üks nool toob vaid kuus punkti, lisaks kolm kaheksat ja eestlanna leiab end 43. kohal. «See ongi see, mida noor vibulaskja teeb … miski hakkas teda häirima, tõmbe ajal kiskusid näpud krampi,» selgitas Kivilo seepeale ja viis jutu taas laskeriistale.
«Reena sai uue vibu kätte alles paar päeva enne olümpiat. Natuke hilja, aga eks ta sai olümpiapääsme ka väga hilja,» tõdes Kivilo ja lisas, et olümplastele saadeti uued laskeriistad täiesti tasuta. «Siin treenides proovis ta ka uut vibu ja tunnistas selle väga heaks, ent võistlustel ta seda ei kasuta. Kui tulevad rasked hetked, usaldad ikka oma vana harjumuspärast vibu.»
Järgmises seerias juhtus aga midagi ootamatut – Pärnat lasi ühe noole üldse märgist mööda.
«Nii see on … nulli lasta on palju keerulisem, kui tabada kümmet. Tegelikult võistlusel ikka vahest juhtub selliseid asju, kuid tiitlivõistlusel pole tal tänavu veel seda olnud,» rääkis Kivilo. «Näen, et Reena tahab liiga palju ja ei suuda oma emotsiooni kontrollida.»
Pärast võistlust tunnistas Pärnat, et ebaõnnestunud lask tekitas halva tunde, ent tal õnnestus sellest jagu saada. «Tegelikult alustasin võistlust ootamatult hästi, tavaliselt mul nii ei õnnestu. See tekitas aga liigset püüdlikkust ja ma mõtlesin lihtsalt üle,» tunnistas ta.
Võistluse esimese poole järel oli Pärnat enda seatud eesmärgist kuue silmaga maas. Teine osa õnnestus paremini – Reena lasi 317 silma, mis on tema ühe poole võistluse rekord ja sai plaanitust ühe punkti võrra parema tulemusel, 621 silmaga 52. koha. Vaid korra tuli tal kuueseerialises tsüklis ette nõrkushetk, kus vibu oli mitu korda vinnas, kuid lasku ei järgnenud. Pärast pikka keskendumist saatis ta noole siiski teele.
«Mina nimetan seda Pärnu laskmiseks – noorena õpetati teda kangete sõrmedega tõmbama, aga tegelikult lastakse lõtvade sõrmedega,» selgitas Kivilo. «Kriitilises seisus tuleb talle vana stiil meelde, siis peab kõrvalt aitama, et ta suudaks ikka õigesti lasta.»
Esmaspäevases play-off’is kohtub Pärnat eile 13. tulemuse saanud mehhiklanna Alejandra Valenciaga, kes hoiab maailma edetabelis kõrget 5. kohta. Eestlanna nentis, et ei tea oma vastasest suurt midagi ja nimi on tuttav vaid seetõttu, et hiljuti USAs oli ta teise Eesti vibulaskuri Anneli Preimani vastaseks.
Vibulaskuri häda: kollase haigus
Vibulaskurite üheks suuremaks probleemiks võib saada kompleks, mida nad ise nimetavad kollase haiguseks. Lihtsalt seletades seisneb see seisundis, kus sportlane vinnastab vibu, ent kui sihikust hakkab paistma märklaua keskel olev kollane ring, teeb ta kohe lasu.
Eesti koondise peatreeneri Raul Kivilo sõnul on see teatud perioodil kimbutanud paljusid vilulaskureid ja pole võõras ka Londoni olümpial võistlevale Reena Pärnatile. Kivilol on keerulise seisu ületamiseks oma nipid. «Vanasti arvati, et paranemiseks tuleb puhata, kuid tegelikult aitab kõige paremini sellest vabaneda treening,» selgitas Kivilo.