8. juulil, täpselt kuu aega enne oma 31. sünnipäeva, võitis tennisevirtuoos Roger Federer Wimbledonis oma karjääri 17. suure slämmi turniiri. Nüüd on ta samas võistluspaigas tagasi ja alustab jahti ainsale autasule, mida tal veel pole – olümpiakullale.
Londoni olümpia tenniseturniiri võõrustav Wimbledon on Federerile äärmiselt tuttav koht. Just seal võitis ta üheksa aastat tagasi elu esimese suure slämmi turniiri, tänavu võidutses ta seal juba seitsmendat korda. Teisalt pole aga enam tegemist sama tuttava kohaga – maailma mainekama tenniseturniiri võistluspaiga range ja traditsiooniline välimus on saanud palju lõbusama välimuse, kõik on kaetud olümpialikult roosakaslillaga.
«See värvilisus aitab olümpiameeleolu tekitada,» arvas neljandat korda olümpiamängudel võistlev ameeriklanna Venus Williams. «Arvan, et seda on vaja. See on ju endiselt Wimbledon, aga olümpial peab olema teistsugune õhustik, et tekiks see õige tunne.»
Federeri treeneritetiimi kuuluv ameeriklane Paul Annacone tõdes, et Wimbledon näeb sellisena üsna harjumatu välja. «Teistsugune välimus, teistsugune tunne, teistsugune võistlus,» mõtiskles ta. «Natuke harjumatu, siin on alati olnud väga eriline aura, aga praegu seda pole. Samas olen kindel, et võistluse edenedes tekib ikkagi erakordne tunne.»
Uus on seegi, et kui muidu kehtib Wimbledonis reegel, et mänguriietus peab olema üleni valge, siis olümpia ajal sellist käsku pole. «Natuke veider on Wimbledonis punases särgis mängida, aga ma ei saa öelda, et mul oleks midagi selle vastu,» muheles Federer.
Federeri viimasest triumfist kuninglikel muruväljakutel pole möödas isegi kolme nädalat, kuid tema võidunälg on endiselt suur. Võit lõpetas Federeri kahe ja poole aasta pikkuse tiitlipõua suure slämmi turniiridel ning tõstis ta tagasi maailma esireketiks. Mis aga veelgi tähtsam, see oli šveitslasele võimas enesekindlusesüst, mille toel loodabki ta ihaldatud medalini jõuda.
«Mulle on Wimbledoni võitmine lõpuks ometi kohale jõudnud, eriti kui näen, et olen esimene – seda pole ju ammu juhtunud,» nentis Federer. «Uskusin alati, et suudan uuesti esireketiks tõusta, sest teadsin, et mu mäng on selleks piisavalt hea. Ma ei andnud alla ja hakkasin veel paremini mängima, eriti nüüd Wimbledonis, kui pinge oli peal.»
Täna alustab Federer oma neljandat olümpiat – 2000. aastal Sydneys jõudis ta pronksimatšini, kus kaotas prantslasele Arnaud Pasquale’ile; neli aastat hiljem Ateenas pidi Federer juba 2. ringis tunnistama tšehhi Tomas Berdychi paremust; 2008. aastal Pekingis jäi ta veerandfinaalis alla ameeriklasele James Blake’ile, kuid võitis samas paarismängus koos kaasmaalase Stanislas Wawrinkaga kulla.
«Mõtlesin alati, et kuna olümpia on Wimbledonis, paneb see mulle tohutu pinge peale, aga tegelikult pole üldse nii, sest mul ju on juba üks kuldmedal,» arutles Federer pressikonverentsil. «Tean, et see on paarismängust, aga seda ei saa keegi minult ära võtta ja medal on medal.»
Olümpiaturniir erineb suurest slämmist eelkõige seetõttu, et mehed ei mängi tavapäraselt «parem viiest» süsteemis, vaid «parem kolmest», mis tähendab, et järgmisesse ringi pääsemiseks on vaja võita kaks, mitte kolm setti. Vaid finaal on suure slämmi reeglite järgi ehk «parem viiest».
See aga tähendab, et on suurem võimalus ka üllatusteks. «Väike mõõn, halvad viis minutit või mõned kehvad punktid – igaühe turniir võib kiiresti lõppeda. Kui Wimbledon olnuks samas formaadis, kukkunuks ma sel aastal juba 3. ringis välja, sest jäin settidega 0:2 kaotusseisu,» rääkis Federer.
Kuigi Federer ei välistanud, et võib kaasa teha ka 2016. aasta olümpial, on tänavu tema parim võimalus ihaldatud kuldmedal võita, kuna teda soosis ka loos. Esimeses ringis läheb karjääri jooksul kokku 287 nädalat edetabelis esikohal olnud Federer vastamisi Colombia tennisisti Alejandro Fallaga ning edasine teekond tõotab üsna rahulik tulla, tõsisemateks proovikivideks võivad osutada 4. asetatud hispaanlane David Ferrer, kes on küll rohkem liivaväljakuspetsialist, ning 8. paigutusega argentiinlane Juan Martin Del Potro.
Finaalis tuleks tõenäoliselt vastu 2. asetatud Pekingi olümpiapronks Novak Djokovic, kelle avaringivastane on itaallane Fabio Fognini, või 3. asetatud kodupubliku suurlootus Andy Murray, kes alustab turniiri Wawrinka vastu.
Tänavu esmakordselt Wimbledonis finaali jõudnud Murray kodustest olümpiamängudest hoolimata lisapinget ei tunne ja soovib kuldmedali Suurbritanniasse jätta. «Kui mängin sama hästi kui Wimbledonis, pole kuld võimatu,» arvas Murray, kelle vastu erinevalt Federerist loos väga armuline polnud.
Pekingi olümpiavõitja Rafael Nadal vigastuse tõttu Londonis ei mängi.
Põnev teada
• Pärast seda, kui tennis 1988. aastast taas olümpiakavva kaasati, on vaid üks meestennisist võitnud kaks kuldmedalit – Tšiili mängija Nicolas Massu võitis 2004. aastal Ateenas kulla nii üksik- kui ka paarismängus.
• Ükski meestennisist pole suutnud kahel järjestikusel olümpial üksikmängus kuldmedalit võita.
• Viimati suutis oma kodusel olümpial kulla võita ameeriklane Andre Agassi, kes sai sellega hakkama 1996. aastal. Nüüd ihkab sama teha Andy Murray.
• Naiste üksikmängus on sel korral võistlustules vaid kaks mängijat, kes on varem olümpialt medali võitnud – Venus Williams (USA) tuli 2000. aastal Sydneys olümpiavõitjaks, Vera Zvonarjova (Venemaa) võitis neli aastat tagasi Pekingis pronksi.
Allikas: london2012.com