/nginx/o/2012/08/01/1248026t1h0bd1.jpg)
Pärast finaalikoha tagamist siirdus Eesti paarisaeruline neljapaat kõrvalolevale kanalile n-ö mahasõitu tegema. Kaldal seisab Eesti Sõudeliidu president Rein Kilk, kes paatkonnast kiiresti mõned pildid teeb ja hüüab seejärel eessõudja Kaspar Taimsoole: «Kas varu ka jäi?»
«Natuke ikka!» hõikab Taimsoo vastu.
«Näete, ma ju rääkisin, et Kaspar ütleb kindlasti, et jäi varu,» pöördub Kilk ajakirjanike poole. «Vaatame, mis ta reedel ütleb. Poolfinaal oli juba nagu noor medalisõit, kuut finaalikohta tahtsid ju kaheksa meeskonda. Kõik kuus finalisti arvavad, et medal on nende, vähemalt kolm arvavad, et kuld on nende.»
Mullu sügisel pärast pikki vaidlusi ja arutelusid otsustati, et Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä istuvad koos neljapaati. «Me pole kunagi varem pannud oma tugevamaid mehi ühte paati, oleme alati jõud ära jaganud,» nendib Kilk.
«Aga nüüd panime kõik ühele kaardile. Saime aasta tagasi Pärnus Hahni pubis kokku, ütlesin meestele, et lõpetame selle pulli ära ja paneme neljase kokku,» meenutab Kilk. «See oli kõva veenmine, Taimsoo ja Raja oleksid kahepaadil ka kindlasti konkurentsivõimelised olnud, aga lõpuks sündis ikka neljane. Ja see paat hakkas kohe lippama.»
Eile lippas Eesti neljapaat ilusa sõiduga finaali, saades oma poolfinaalis Saksamaa järel 2. koha. Samast sõidust pääses veel finaali Poola. Esimesest poolfinaalist pääsesid edasi Horvaatia, Austraalia ja Suurbritannia. Vaieldamatu suursoosik on tänavu kõik MK-etapid võitnud ja kogu hooaja heas hoos olnud Horvaatia, võimsat minekut on näidanud ka Saksamaa.
«Me ei saa öelda, et kui me nüüd kulda ei saa, oleme pettunud. Meie miinimumeesmärk – jõuda finaali – on nüüd täidetud, aga see ei tähenda, et kellelgi oleks mingisugune rahulolu,» mõtiskleb Raja, kes on vahepeal kimbutanud kergest külmetusest võitu saanud. «Ei maksa veel hõisata, põhisõit on ju alles tulemas. See, miks me siia tegelikult tulime ja miks me üldse neljapaadi moodustasime.»
Kuigi poolfinaalikoht tuli pealtnäha lihtsalt, tunnistavad kõik peale Taimsoo, et sõit oli väga kurnav. «Kasparil on alati kerge,» muheleb Endrekson. «Aga minul oli väga raske. Varu jäi, aga üsna vähe.»
«Vaimselt ja füüsiliselt on tunne praegu väga hea, aga sõit ise – esimesed 1000 meetrit oli tõeliselt raske, jõuline sõit, mis natuke võib-olla hirmutas,» tõdeb ka Raja. «Korraks oli isegi lihaskangestuse tunne, aga sellest sain õnneks üle. See oli füüsiliselt oluliselt raskem kui eelsõit. Tunned, et lihas on piimhapet täis, aga pead edasi sõitma.»
Taimsoole valmistas kõige rohkem heameelt, et Eesti suutis vastutuules nii kindla sõidu teha, kuna tavaliselt pole nad selliste tingimustega väga hästi toime tulnud. «Saime meeskonnana veel parema ühtse rusika tööle, tõmbetsükkel oli hästi veenev. Pelgasin natuke vastutuult, aga see oli meie seni parim sõit vastutuulega,» rõõmustab ta.
«Eks sisemine pinge vaikselt ikka keris kogu aeg. Kõik mehed tahtsid sõidust maksimumi võtta – kindlustada võimalikult hea positsioon finaaliks, saada maha sellise sõiduga, mis jätaks sisse hea emotsiooni.»
«Loodetavasti annab see pingelangus väga hea fooni finaaliks. Emotsioon, nagu me teame, võib tippspordis väga palju määrata,» lisab ta.
Reedel sõidetavas finaalis lubavad kõik endast maksimumi anda, midagi enam tagasi hoidma ei hakata. «Poolfinaalis jäi füüsiliselt võib-olla paar protsenti veel varu, aga üldiselt oli maksimumi lähedal. Aga finaalis võib ennast surnuks sõita,» lausub Jämsä. «Me ei pea sellele mõtlema, kes on favoriidid, vaid keskenduma enda koostööle.»
Taimsoo hindab, et finaalis võistlevast kuuest paatkonnast lähevad medalimõtetega veele kõik kuus. Mitmel neist reaalsed kullašansid on? «Arvan, et kuuel,» muigab ta. «Olen üpris kindel, et kui mehed finaalis enne lõppu saavad aru, et me oleme medalikursil, tuleb kuskilt ikka mingi adrenaliinilaks, võtavad kas või juustest jõudu.»
Meeste paarisaerulise neljapaadi finaal sõidetakse Eton Dorney sõudekanalil reedel Eesti aja järgi kell 13.30.