Eesti vibulaskur Reena Pärnat rääkis juba eelvõistluse järel, kuidas staadionil istuv publik ja tema ümber sagivad fotograafid muudavad võistlemise väga harjumatuks. Eile astus ta aga väljalangemisringis areenile, kus kõrgetel tribüünidel istus hinnanguliselt 5000 pealtvaatajat. Midagi sellist polnud 19-aastane eestlanna varem kogenud.
Väikese tüdruku võitlus närvide ja tuulega
Pärnat kaotas eelvõistlusel 13. tulemuse saanud mehhiklannale Alejandra Valenciale 1:6 ja langes konkurentsist. Järgmises ringis sai võistlus otsa ka mehhiklannale.
Pärnati tulemusi mõjutas ilmselt pealtvaatajate rohkus ja igale lasule järgnenud valjuhäälne reageerimine. Eestlanna lastud nooled tungisid 70 meetri kaugusel asuvasse märklauda väga ebastabiilse tihedusega.
Näiteks teises seerias lasi ta pärast kahte täistabamust kolmanda noole kõigest seitsmesse ja sai seeria võidu asemel vaid viigi, viimaseks jäänud neljandat seeriat alustas ta aga kõigest viie punkti väärilise lasuga.
«Olen rohkem närvis kui pidanuks,» tunnistas Pärnat. «Seepärast olen ka tulemuses pigem pettunud. Arvan, et minu tase on tegelikult parem, kui siin võistluses näitasin. Vastane eksis ka päris palju – usun, et ta oli tegelikult päris võidetav.»
Pärnati treeneri, ise kahel olümpial võistelnud Raul Kivilo arvates polnud aga õpilane ülemäära närvis. Vähemalt sellise seisundiga kaasnevat laskmisliigutust polevat õpilane teinud. Hoopis suurema tegurina tõi ta välja kriketistaadionile ajutiselt ehitatud vibuplatsil puhunud tuule.
«Tavaliselt tuuline ilm Reenale sobib, ent täna maksis see talle kätte,» märkis Kivilo. «Tuul keerutas tõesti imelikult ja mul ei õnnestud seda ära tabada,» lisas Pärnat. Laskmisjoonel puhus tuul ühelt poolt, märklaua juures aga teiselt poolt.
Kivilo hinnangul küpsetas hoolealust ka eelvõistluse ja väljakukkumisringi vahele jäänud pikk aeg. Eelvõistlus toimus juba reedel. Vahepealsetel päevadel tegi Pärnat küll korralikult trenni, ent pikk ootamine avaldas siiski mõju.
Pärnat viibib olümpialinnas laupäevani. Ta soovib külastada erinevaid võistlusi, kuid vibuareenile oma ala parimate selgitamisele ta ilmselt ei satu. Kivilo sõnul pole tal seal enam midagi õppida. «Parim õppetund oli see, et ta siin võistles,» sõnas ta.
Lisaks Pärnatile ja Kivilole oli eilses võistluses tähtsal kohal veel üks eestlane – EOK asepresident Neinar Seli tegutses Eesti vibupiiga assistendina. Täpsemalt tähendab see seda, et pärast iga kolmest noolest koosneva seeria laskmist läks ta koos kohtuniku ja vastaspoole abilisega märklaua juurde, et kontrollida, kas esmapilgul paistnud tulemus on ikka õige. Selles rollis olev inimene peab vajadusel ka oma sportlase eest võitlema.
«Seekord polnud küll midagi vaielda, kõik tabamused olid puhtad,» sõnas Seli pärast võistlust. «Midagi pole parata, vastane oli seekord tugevam.»
Võistluse ajal märklaudade läheduses varjus olnud Seli imetles võistluse kohtunikke, kes olevat juba enne noole märklauda tungimist täpselt ära öelnud, mis tulemus tuleb.
Varem vibuspordist kaugel olnud Seli sattus OMil Pärnati abiliseks juhuslikult. «Selgus, et keegi peab teda võistluses aitama. Tekkis küsimus, kes on nõus seda tegema, ja ma võtsin asja oma peale,» rääkis ta.