Jamaical on supersprinterid tänu orjapidamisele?

Jamaical on imejooksjad tänu orjapidamisele? Fotol Usain Bolt võitmas meeste 100 meetri finaaljooksu Londoni olümpial Foto: SCANPIX

Juba pikka aega püütakse lahendada mõistatust, kuidas väikesest saareriigist Jamaicalt nii võimsad sprinterid tulevad.

Jamaica jooksjad on saanud nüüdsetelt Londoni olümpiamängudelt neli medalit, kirjutab iltasanomat.fi.

Jamaica rahvaarv on vaid 2,8 miljonit, kuid maailmaklassi sportlasi leidub üsna mitu.

Jamaical on jooksu sprindidistantsid väga populaarsed ning uusi noori talente otsitakse pidevalt.

Ajaloolaste, geneetikute ja arstide arvates on Jamaica jooksjate fenomeni taga see, et nimetatud saarel leidis orjapidamise ajastul aset laialdane rasside segunemine, olles seega nagu geneetiline katselaboratoorium.

Jamaica saarel elasid esmalt indiaanlased, kuid 1494. aastal jõudis sinna maadeuurija Christoph Kolumbus. Jamaicast sai üsna kiiresti orjade saar. Nüüdse tumedanahalise elanikkonna esivanemateks on Aafrikast sinna suhkruroo istandustesse tööle toodud orjad.

Orjakaupmehed valisid välja tugevad ja terved aafriklased. Osa neist ei jõudnud siiski Jamaicale, kuna ei pidanud pikka merereisi vastu. Sellest katsumuses jäid ellu vaid kõige tugevamad.

18. sajandil muutus Jamaica Briti impeeriumi tähtsaimaks suhkrutootjaks ja Kariibi mere orjakaubanduse keskuseks.

Briti istandusteomanikud kohtlesid orje ebainimlikult ning orjade surmad olid väga sagedased. Haigestunud orjad hävitati. Jällegi jäid ellu vaid kõige tugevamad.

Jamaical kestis orjapidamine kuni 1838. aastani.

Jamaica arst William Aitken oli esimene, kes selgitas Jamaica nüüdsete jooksuimede, näiteks Usain Bolti esilekerkimist orjapidamise, kõige tugevamate ellujäämise ja rasside segunemise abil.

Aitkeni teooria põhineb lisaks orjapidamisele ka testosteroonil.

«Arvan, et Jamaica jooksjate fenomeni algus on neis Aafrikast pärit inimestes, kes jõudsid elusana Jamaicale ning jäid ka orjadena ellu. Toimusid geneetilised raku tasandil muutused, mis kandusid edasi järglastele. Ellujäänud ja nende järglased olid vastupidavad, kindlad, tugevad ja ka agressiivsed,» selgitas uurija.

Oma rolli mängib ka kehaehitus. Kõik need omadused kokku annavad sprinteritele üsna head eeldused edukad sportlased olla.

Aitken lisas, et need omadused, mis aitasid julmades oludes elanud ja töötanud orjadel ellu jääda, aitavad nüüd nende kaugetel järglastel rekordeid püstitada.

Jamaica uurija sõnul on varasemad uuringud näidanud, et mustanahaliste organismis on rohkem testosterooni kui valgenahaliste organismis.

Samas ta rõhutas, et sprindidistantsidel on afroameeriklasi ja Kariibi mere saartelt pärit jooksjaid märgatavalt rohkem kui Aafrika jooksjaid.

Erinevate uuringute kohaselt esineb Jamaical maailmas kõige enam eesnäärmevähki, palju on kuritegevust ning suur on võimalus sattuda liiklusõnnetusse.

Jamaicalasi peetakse suure libiidoga ja seksi vabameelselt suhtuvateks inimesteks.

Aiken lisas, et vaid orjuse, geneetika ja rasside segunemisega siiski ei saa selgitada Kariibi mere saartelt pärit jooksjate edu lühimaadistantsidel.

Selle taga on ka õige treening, toitumine, treeninguolud ning ka raha.