Eile Londoni olümpiamängudel 110 m tõkkejooksus olümpiavõitjaks kroonitud Aries Merritti tõkkejooksja karjäär hakkas ebatavaliselt ja ootamatult. Olümpiavõiduga lõppenud ala valik oli üsna juhuslik.
Merritt tuli olümpiavõitjaks juhuslikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma esimese keskkooliaasta lõpus Joseph Wheeleri nimelises keskkoolis esitas treeningkaaslane Reggie Witherspoon Merrittile väljakutse hüpata enne trenni üle aia. Noormehed arvasid, et teevad niisama aega parajaks ja keegi pole neid vaatamas.
«See oli lihtsalt kerge proovilepanek,» meenutab Merritt. «Jõudsime millegipärast sinna varem ja ta ütles mulle: «Vean kihla, et sa ei suuda sellest aiast üle hüpata». Ma arvasin kohe, et suudan, kuid ta ei uskunud ja lõpuks mõtlesin, et «okei, teeme ära»,» räägib Merritt.
Merritt jooksis aia juurde ja hüppas sellest üle. Tema treener juhtus seda nägema ja oli positiivselt üllatunud. «Ta tuli minu juurde ja ütles: «Sa oled nüüdsest tõkkejooksja, ja just nii minust tõkkejooksja saigi,» meenutab olümpiavõitja.
Treener Chad Walker märkas tema soorituses midagi erilist ning juba keskkooli viimasel aastal suutis Merritt joosta 110 m tõketega alla 14 sekundi ja teenis selle eest Tennessee Ülikooli stipendiumi.
Ta oleks võinud jõuda olümpiale juba nelja aasta eest, kuid ta vanaema suri enne USA katsevõistlusi ja sportlane elas seda raskelt üle. Lisaks sellele tõmbas Merritt enne katsevõistlusi oma reie tagaosa lihased ära ja pidi treeningutesse pika pausi tegema. Kõige selle tulemusena jäi ta katsevõistlustel neljandaks ega pääsenud olümpiale.
Mehe tähetund tuli aga neli aastat hiljem Londonis. Eile õhtul peetud finaalis triumfeeris ta ajaga 12,92.
«See võit tähendab minu jaoks kõike. Ma olen väga õnnelik, et see on nüüd läbi,» kommenteeris võistlust Merritt. «Suuta saavutada edu kõige kõrgemal tasemel on lihtsalt suurepärane. Tõestasin ennast suures mängus.»