Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise loendas 18 Eesti sportlast, kes jäid kas vigastuse või ebaõnne tõttu Londoni olümpiamängudelt kõrvale.
Tõnise: Eestil jäi olümpialt eemale 18 sportlast
«Meil jäi väga palju sportlasi, kes oleks pidanud olümpiale pääsema, eemale,» sõnas Tõnise.
Näiteks ei pääsenud mängudele vigastada saanud tennisist Kaia Kanepi ja kümnevõistleja Mikk Pahapill.
Samuti jäi kõrvale tennisist Jürgen Zopp, kes paari kuu eest mängudele ei kvalifitseerunud, kuid kes on nüüd ATP tabelis 75. kohal ehk pääseks olümpiale.
«Või naisvehklejad, kes kvalifikatsioonis ühe punktiga hävisid,» jätkas Tõnise. «Loetlesin 18 sellist sportlast, kes jäid vigastuse või ebaõnne tõttu eemale.»
Tõnise avaldas lootust, et nelja aasta pärast läheb Eesti olümpiale suurema delegatsiooniga ja lähiajal kavatsetakse alaliitudega aru pidada, kuidas tagada, et viimase hetke väljajääjaid oleks vähem ja olümpial esindatud alade ring ehk isegi suurem.
«Mida rohkem sportlasi, seda rohkem on inimestel neid, kellele kaasa elada,» selgitas Tõnise. «Sportlastest kui olümpiaturistidest pole mõtet rääkida, sest mõelge, kui palju on maailmas sportlasi ja kui vähesed neist olümpiale jõuavad.»
Tõnise arvates pakkus Eesti sportlastest suurima üllatuse hõbemedali võitnud maadleja Heiki Nabi, kuigi noori ja tublisid tegijaid oli teisigi, keda tasuks edaspidigi jälgida.
«Olid head mängud nii korraldajate kui ka Eesti jaoks,» hindas ta.
Tõnise tõstis esile, et Londoni olümpial läheneti uudselt sportlaste tutvustamisele: kui varem tulid sportlased võistlusareenile üldjuhul märkamatult, siis nüüd tutvustati kõiki nagu suurimaid staare.
«Võistlejate lavale toomine on šõulikuks muutunud, tuletab natuke meelde neid võistluskunstide õhtuid, kus õhtujuhil on väga suur roll, et inimesi üles kütta,» kirjeldas ta. «Tavaliselt näiteks vehklejad immitsevad saali, kuid nüüd tuled vilkusid nagu oleks algamas miljoni dollari matš.»
Lisaks tõstis Tõnise esile huvi olümpia vastu, sest kõik tribüünid olid rahvast täis.
Tõnise oli Eesti olümpiadelegatsiooni liige ja tema sõnul sujus kõik suurepäraselt: näiteks oli muljetavaldav, kuidas vabatahtlikud juhatasid staadionilt lahkuvad 80 000 inimest 30 minutiga sobivate transpordivahendite peale ning seda tehti professionaalselt ja naeratades.
«Kõik oli väga inimsõbralik ja läbi mõeldud,» kiitis Tõnise. «Neid killukesi, mis meelde jäävad, on palju: pühendunud vabatahtlikud, tennise meeste finaalmäng, USA korvpallimeeskond, Usain Bolt või avatseremoonia.»