Heiki Nabi ja Gerd Kanter jätkasid Londonis viimastel suveolümpiamängudel alguse saanud traditsiooni.
Kes toovad Eestile medaleid?
Londoni olümpiamängude tuli on kustunud ja kõik medalid on endale omaniku leidnud. Kaks autasu rändasid teatavasti ka Eesti sportlaste kaela. Hõbeda ja pronksi teenisid vastavalt vägilasemõõtu kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi ja kettaheitja Gerd Kanter.
Olümpiamängude ajaloos on Eestile toonud edu alad, kus on vaja suurt kasvu ja palju jõudu. Nii meenutatakse ikka, kuidas 1936. aasta Berliini OMil võitis Kristjan Palusalu kuldmedali nii kreeka-rooma maadluse kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kui aastate jooksul on Eesti sportlased võitnud medaleid väga erinevatelt aladelt, siis aina tihedama konkurentsiga spordimaailmas tuleb rõhuda oma trumpidele ning viimaseid suveolümpiamänge jälgides tundub, et eestlastest on võimelised medalite eest heitlema vaid pikakasvulised mehemürakad.
Vaadates lisaks pühapäeval lõppenud Londoni OMile kahte eelnevat suveolümpiat, siis ka seal kerkisid eestlastest poodiumile vaid pikad ja jõulised mehed. Lähemalt uurides selgub, et viimasel kolmel olümpial on Eesti sportlastest medalile jõudnud vaid mehed, kel pikkust üle 190 cm ja ka kehakaalu korralikult.
Salumäelt viimane medal
Lisaks Londonis poodiumile jõudnud 196 cm pikkusele Kanterile (Pekingis võitis Kanter kuldmedali) ja 193 cm pikkusele Nabile on eestlastest viimasel kolmel olümpial medali saanud veel Jüri Jaanson (pikkus 192 cm), Tõnu Endrekson (197 cm), Aleksander Tammert (196 cm) ja Indrek Pertelson (193 cm).
Ka alade lõikes on asi üsna paigas. Lisaks kolmele kettaheitemedalile on selle aja jooksul teenitud kaks medalit sõudmises, üks kreeka-rooma maadluse raskekaalus ja üks judo raskekaalus.
Heites veel pilku sellele, kes on sel ajaperioodil jäänud napilt medalita, siis võib siia lisada kaks sõudjate neljandat kohta – 2004. aastal sai Ateenas neljanda koha paarisaeruline kahepaat (Endrekson ja Leonid Gulov) ja tänavu Londonis paarisaeruline neljapaat (Endrekson, Kaspar Taimsoo, Allar Raja ja Andrei Jämsä). Nagu juba mainitud, siis teevad ka sõudmises ilma eelkõige pikka kasvu sportlased.
Kui viimastel suveolümpiatel on eestlastest medaleid noppinud vaid mehed, siis meie naissportlased on õnnestumise korral jõudnud esikümnesse. Parimaks on seejuures tennisist Kaia Kanepi 9. koht Pekingi mängudel. Kümne parema sekka on sel ajaperioodil jõudnud veel Kaire Leibak, kes neli aastat tagasi sai kolmikhüppes lõpuprotokolli kirja kümnenda koha.
Londonis oli Eesti naissportlaste parimaks kohaks 15., mille saavutasid nii purjelaudur Ingrid Puusta kui ka kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Viimati võitis mõni Eesti naisatleet suveolümpiamängudelt medali 20 aastat tagasi, kui 1992. aasta Barcelona mängudel teenis trekisprindis kuldmedali Erika Salumäe.
Pärast Salumäe medalisõitu on eestlannade parimaks tulemuseks 1996. aasta Atlanta olümpial epeenaiskonna viies koht. Ka hiljem on naisvehklejatega seotud kõrgeid eesmärke, kuid näiteks Londoni OMile ei õnnestunud tänavuse EMi pronksinaistel üldse pääseda.
Vaadates meile viimasel ajal edu toonud sportlasi, siis saab eeldada, et ka tulevikus võib medaleid loota just sarnastelt aladelt. Ehk oleks siis mõttekas panustada rohkem raha just sellistesse sportlastesse ja spordialadesse, et olla ka edaspidi medalisaajate ringis.
Raha mängib rolli
Londoni olümpia eel, ajal ja ka järel on räägitud palju sellest, et OMil edu saavutamiseks on vaja väga palju raha. On räägitud sellest, kui palju panustavad hiinlased oma olümpiaedusse. Samamoodi toodi välja ulmelisi summasid, mida kulutasid britid, et kerkida kodustel mängudel medalirohkuselt kolmandale kohale.
Võrreldes eelmiste olümpiatega kehvema medalisaagi teeninud austraallased kurtsid, et tagasilöögis mängib peamist rolli just toetusraha vähenemine. Nagu tänavune olümpia näitas, on sisuliselt võimalik raha eest medaleid osta. Samas tuleks seda suunata kohtadesse, kus on edulootused ja -eeldused suuremad.
Medalivõitjad
Viimaselt kolmelt suveolümpialt Eestile medaleid võitnud sportlased
• Gerd Kanter (Pekingis kuld, Londonis pronks) 196 cm, 127 kg
• Heiki Nabi (Londonis hõbe) 193 cm, 113 kg
• Jüri Jaanson (Ateenas ja Pekingis hõbe) 192 cm, 92 kg
• Tõnu Endrekson (Pekingis hõbe) 197 cm, 98 kg
• Aleksander Tammert (Ateenas pronks) 196 cm, 120 kg
• Indrek Pertelson (Ateenas pronks) 193 cm, 115 kg
Allikas: spordiinfo.ee