Spordimaailma tipud vajavad palju und

Foto: graafika: Alari Paluots

Ükski eriala ei nõua nii palju und kui tippsportlase amet.

Kui tahad olümpiamängudel medalit võita, pead piisavalt magama. Uni on tippspordis heade tulemuste saavutamisel sama oluline kui treening ja ­õige toitumine. 

Tennisist Roger Federer ja korvpallur LeBron James magavad ööpäevas tavaliselt 12 tundi. Jalgrattur Rein Taaramäe, sprinter Usain Bolt, tennisistid Venus Williams ja Maria Šarapova ning korvpallur Steve Nash magavad kümme tundi ööpäevas. Tavainimesel on keskmine uneaeg umbes seitse tundi.

Lõunauinak on vältimatu
Magamise ajal toodab organism näiteks kasvuhormooni, mis lisaks mitmele muule funktsioonile kasvatab lihaseid ja aitab organismil raskest treeningust taastuda. Samuti kinnistuvad just magades treeningul õpitud uued tehnilised elemendid.

«Mina magan enamasti kümme tundi ööpäevas,» räägib Taaramäe. «Tean, et ka lõuna ajal oleks kasulik üks uinak teha, ent ma ei suuda päeval kuidagi uinuda.» Taaramäe ei saa enda sõnul magada bussis ega lennukis ja probleeme on ka pikkadel ja kurnavatel velotuuridel.

«Suured tuurid kestavad mitu nädalat ja keha on juba pärast esimest nädalat nii kurnatud, et paljudel tekivad ka öösel magama jäämisega probleemid,» kirjeldab rattur. «Siis tulebki unerohtu võtta, sest puhata on ju vaja.»

Paljud sportlased teevad päeval treeningute vahel või võistluse eel lõunauinaku, mis kestab mõnikord koguni paar-kolm tundi. «Kui enne iga mängu lõunauinak teha, annab see hooaja lõikes päris korraliku lisapuhkeaja,» rääkis Los Angeles Lakersi korvpalliklubi mängujuht Steve Nash New York Timesile. «Magamine aitab mul pika ja intensiivse hooaja paremini vastu pidada,» lisas 38-aastane Nash. 

Piisavat und peab vajalikuks ka Londoni olümpial paaris­aerulise neljapaadi koosseisus 4. koha saanud sõudja Allar Raja. «Treeninglaagris või intensiivsema võistlusperioodi ajal ilma lõunauinakuta hakkama ei saa ja sel ajal magan ööpäevas kokku 10–11 tundi,» räägib Raja, kes rahulikumal perioodil magab kaheksa tundi.

Mõjutab tulemusi
Sportlase keha on miljoneid väärt, mistõttu tahavad klubid kindlad olla, et atleedi organism saab piisavalt puhata, et tipptasemel võistelda. Vähese une korral muutub sportlane (ja tegelikult iga inimene) kergemini ärrituvaks, vaevleb energiapuuduse käes ja on närviline.

Raske on keskenduda ning kiirelt õigeid otsuseid vastu võtta, mis tippsportlasele on ülioluline faktor. «Kui paar päeva unevõlga tekib, pole hullu, ent pikema aja jooksul annab tunda. Keskendumisvõime ja koordinatsioon kannatavad kõvasti,» teab Raja.

«Vähene uni kahandab oluliselt tippsportlase sooritusvõimet,» räägib endine NASA teadlane ja uneuurija Mark Rosekind. «Oleme läbi viinud ­uuringuid, mis näitavad, et kui oled nii-öelda kaheksa tunni magaja ja magad selle asemel kuus tundi, siis väheneb sooritusvõime tuntavalt,» toob ta näite.

«Pallimängijad, kes magavad vähemalt üheksa tundi, loevad paremini mängu ja reageerivad olukordadele kiiremini. Samuti suudavad nad taktikalisi nüansse paremini ellu viia,» lisab Rosekind.
Ka Connecticuti ülikooli unehäirete keskuses tehtud uuringud näitavad, et vähese unega sportlaste saavutusvõime langeb tuntavalt.

«Sportlased, kes magavad alla kümne tundi, väsivad 11 protsenti kiiremini, reageerivad mänguolukorras 4,3 protsenti aeglasemini ja nende reageerimisoskus kahaneb pärast kahte ebapiisava unega ööpäeva kolmandiku võrra,» toob Connecticuti ülikooli teadlane Daniel McNally näited.

Samuti muutuvad kiirus- ja jõunäitajad. «Pärast nelja ööpäeva ebapiisavat magamist kahanevad näiteks kangi rinnalt surumise tulemused üheksa kilogrammi võrra,» lisab McNally.

Alkohol pole unerohi

Kuigi paljudele võib tunduda, et klaas veini enne magamaminekut tagab rahuliku une, siis tegelikult see nii ei ole. «Kui see ka teeb alguses rahulikuks ja uinuda on meeldiv, siis alkoholitaseme langedes muutub uni rahutuks ja katkendlikuks,» selgitab Connecticuti ülikooli teadlane Daniel McNally. Seetõttu soovitab ta alkoholi unerohuna mitte kasutada.

Ka hommikul tõustes pole äratust soovitav korduvalt edasi lükata, nagu paljud inimesed teevad. «Mobiiltelefonil või äratuskellal olev kordusäratuse funktsiooni nupp tuleks ära unustada, see on hea une vaenlane,» ütleb McNally. «See on halb, sest aju satub segadusse ega saa aru, millal on õige ärkamise aeg. Kokkuvõttes muudab see une lünklikuks ja nii ei saa keha korralikult puhata.»