Saksamaa Spordiabi Sihtasutuse juht Michael Ilgner rääkis portaalile Bild.de, et tulevikus võivad olümpial hästi esinenud sportlased jääda ilma riigipoolsetest preemiatest. Londoni mängude järel sai kuldmedali võitnud sakslane 15 000 Eurot, hõbedase autasu eest sai 10 000 ning pronksmedali eest anti sportlasele 7500 eurot.
«Tahame tulevikus rohkem edendada olümpiamängudeks ettevalmistust ning vähendada preemiate osakaalu,» rääkis Ilgner. Kindel on see, et Euroopa ja maailma meistrivõistlustelt medali võitnud sportlased enam preemiat ei saa. Olümpiamedalite asjus diskussioon jätkub.
Londoni olümpiamängudel kulutas Saksamaa sportlaste premeerimiseks 1.25 miljonit eurot. Pekingis oli selleks summaks 1.3 miljonit, kirjutab sueddeutsche.de. Näiteks korraldajamaa Suurbritannia rahalisi preemiaid ei jaganud.
Ilgner arutles, et rahaliste autasude jagamine võib sportlastele mõjuda ka halvasti ning suure preemia lootuses hakatakse hoopis dopingut kasutama. Enne Londoni olümpiat suunas Spordiabi Sihtasutus suured rahasummad noorsportlaste stipendiumiteks ning sellega tahetakse jätkata kuni Rio mängudeni.
98 % Saksamaa olümpiasportlastest on saanud sihtasutuselt toetust ning ainus, kes on avalikult süsteemi kritiseerinud on kettaheite olümpiavõitja Robert Harting. «Medalite eest antavad preemiad peavad jääma,» rääkis 27-aastane Harting. «Need summad ei ole hetkel niikuinii väga suured.»
Hartingu sõnul peab noorte jaoks olema eraldi fond ning medalipreemiate arvelt ei tohiks noorsportlaste toetust suurendada.
Londoni olümpiamängudelt kaks kuldmedalit võitnud ratsutaja Michael Jung avaldas plaanitavatele reformidele toetust. «Kõige tähtsam on sportlase ettevalmistus enne suurvõistlusi. See on suurepärane, mida Spordiabi Sihtasutus seni teinud on,» rääkis ta. Jungi sõnul ollakse ka nüüd Rio mängude eel õigel teel.
Londonis kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabi sai Eesti riigi poolt preemiaks 70 302 eurot ning pronksmedaliga koju tulnud kettaheitja Gerd Kanter sai autasuks 44 738 eurot.