Kui palju on väärt olümpiakuld?

Olümpiavõitja Robert Harting (keskel) sai riigilt mitu korda vähem preemiat kui pronksimees Gerd Kanter. Foto: Liis Treimann

Kas riik peaks olümpiamängudel medali võitnud sportlastele maksma suurt preemiat või tuleks see summa kulutada hoopis sportlaste ettevalmistusele?
 

Saksamaal on pärast Londoni olümpiamänge tekkinud vaidlus, kas ja kuidas peaks premeerima olümpiamängudel hästi esinenud sportlasi. Senise süsteemi järgi peaksid rahalise preemia saama kõik olümpial esikaheksasse jõudnud sportlased.

Nüüd rääkis Saksamaa Spordiabi Sihtasutuse juht Mi­chael Ilgner kohalikule meediale, et tulevikus võivad olümpial hästi esinenud sportlased preemiast hoopis ilma jääda.

«Tahame rohkem edendada olümpiamängude ettevalmistust ning vähendada või ära kaotada medalite eest antavad honorarid,» rääkis Ilgner. Kindel on see, et teistelt suurvõistlustelt medali võitnud sportlased enam preemiat ei saa. Olümpiamedalite asjus arutelu jätkub.

Alates 2000. aasta Sydney mängudest on Saksamaal püsinud sama süsteem, mille alusel saavad olümpiavõitjad riigilt 15 000 eurot. Hõbedaga naasnuid ootab 10 000 eurot ning pronksine autasu toob sisse 7500 eurot.

Harting pole rahul

Londoni olümpiamängudel kulutas Saksamaa sportlaste premeerimiseks 1,25 miljonit eurot. Pekingis oli selleks summaks 1,3 miljonit. Nüüd on tõstatatud küsimus, kas ei oleks kasulikum kulutada seda raha sportlastele stipendiumite maksmiseks ja ettevalmistusperioodi taseme parandamiseks. Näiteks korraldajamaa Suurbritannia ei maksnud ühelegi olümpiasportlasele preemiat, ehkki võideti 66 medalit, millest koguni 29 olid kuldsed.

Ilgneri arvates ei pruugi rahalistel preemiatel alati olla positiivset mõju. «Suured rahasummad võivad sportlasi viia hoopis dopingukasutamise juurde,» selgitas ta. Enne Londoni olümpiamänge panustasid sakslased nelja aasta jooksul palju raha noorsportlaste toetamiseks ning samamoodi kavatsetakse jätkata kuni Rio mängudeni.

98 protsenti Saksamaa olümpiasportlastest on saanud sihtasutuselt toetust ning ainsana on süsteemi avalikult kritiseerinud kettaheite olümpiavõitja Robert Harting. «Medalite eest antavad preemiad peavad jääma,» rääkis 27-aastane mees. Tema meelest on võidu eest saadav summa isegi liiga väike.

Londoni olümpiamängudelt kaks kuldmedalit võitnud ratsutaja Michael Jung avaldas plaanitavatele reformidele toetust. «Kõige tähtsam on sportlase ettevalmistus enne suurvõistlusi. See on suurepärane, mida spordiabi sihtasutus seni teinud on,» rääkis ta. Jungi sõnul ollakse ka nüüd, Rio mängude eel õigel teel.

Nagu öeldud, otsustas Suur­britannia preemiaid mitte anda ja panustada sportlaste heale ettevalmistusele, ning kui vaadata olümpiamängudel osalenud riike, leidub seal väga erinevaid rahastamissüsteeme.

Kuldmedalita jäänud Armeenia oli kõige säravama autasu eest lubanud maksta koguni 700 000 eurot. Vastukaaluks sellele utoopilisena tunduvale preemiale said Lõuna-Korea olümpiavõitjad igaüks vaid 240 eurot. Väga helde oli oma sportlastega Kasahstani pikaaegne riigijuht Nursultan Nazarbajev, kes maksis olümpiavõitjatele 200 000 ­eurot. Hõbemedaliga koju tulnud said 120 000 ning pronksi eest maksti 60 000 eurot.

Vorsti ja piima

Kui Malaisia sulgpallur Chong Wei Lee oleks meeste üksikmängu finaalis suutnud alistada hiinlase Dan Lini, siis oleks teda kodumaal oodanud 260 000 euro väärtuses sularaha ning poole miljoni euro väärtuses kulda. Oma riigile 46 kuldmedalit toonud USA sportlased said kõige kirkama medali eest 20 000 eurot.

Peale riigi toetab hästi esinenud sportlasi ka mitu firmat. Valgevene olümpiavõitjatele lubas üks kohalik lihatootja eluaegset tasuta vorstivaru, Nigeeria olümpiavõitja oleks aga saanud aasta aega tasuta piima. Venemaa president Vladimir Putin kinkis võitjatele lisaks 100 000 eurole ka uhiuue auto.

Eesti on olümpiamängudel medali võitnud sportlasi tavaliselt heldelt premeerinud ning seegi kord olid summad paljude teiste riikidega võrreldes üsna kopsakad. Heiki Nabi sai kreeka-rooma maadluses teenitud hõbemedali eest 70 302 ning kettaheite pronksimees Gerd Kanter 44 738 eurot. Soomele Londoni olümpiamängudelt hõbemedali toonud purjelauasõitja Tuuli Petäjä sai Nabist koguni seitse korda väiksema summa ehk 10 000 eurot.

2008. aastal Pekingis võidetud kuldmedali eest premeeriti Kanterit 1,6 miljoni krooniga. Kahepaadil hõbeda võitnud Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson said mõlemad toona 550 000 krooni.