Vitamiinid, massaaž ja jäävannid aitavad valiksarjas ellu jääda

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Kangur.
Kristjan Kangur. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti korvpallikoondis lõpetab täna Slovakkias neljapäeval alanud ja kolmest mängust koosnenud EM-valikmängude välisturnee.
 

Lennukid, kus pinkide vahed on nii kitsad, et sihvakatel meestel pole võimalik otse istuda, tundidepikkused ootamised lennujaamades, tihe mängudegraafik, mis nõuab hommikul varajast tõusmist ja võimaldab mõnikord alles hilisõhtul puhkama heita – Eesti korvpallikoondislased peavad taluma koormust, millesarnast pole nad kunagi varem tundnud.

Et selle kõige juures veel hästi mängida, kerkivad olulisele kohale meeskonna taastumise eest vastutavate füsioterapeut Priit Lehismetsa ja arst Kalle Põdra oskused.

Oma nipid aitavad jalule
«Meil on meeste turgutamiseks oma nipid täiesti olemas,» lausus Lehismets kavalalt muiates. «Loomulikult tuleb organismi vitamiinidega turgutada, koostöös Sigvard Kukega valisime asjad välja. Näiteks mängude eel kasutame süsivesikuid, see ajab mehed särtsu täis, lisaks on meil kaasas valgupulbrid. Jälgime ka seda, et hotellides pakutav toit oleks tervislik, samas vaatame, et road oleks meestele meelepärased – meil on mängijaid, kes ei söö kala või riisi, seda ei tohi neile siis pakkuda.»

Suur koormus tõstab mängijate vajadust saada head massaaži. Lehismetsa sõnul käib koondise vanim mängija Kristjan Kangur tema laualt läbi suisa iga päev. Omaette rituaal on tal kujunenud ka Siim-Sander Venega. «Esimese mängupäeva hommikul ütles ta, et tahaks natuke jalgu värskendada, see sobis talle ja nüüd oleme enne iga mängu teda spetsiaalse külmakreemiga määrinud,» rääkis Lehismets.

Kõige laastavamalt mõjuvad korvpalluritele lennureisid. Kuna pinkide vahed on kitsad, peavad pikad mehed mugava asendi leidmiseks end pidevalt kohendama. See tähendab aga suurt koormust just seljale.

«Kui mehed peavad pärast hilisõhtul lõppenud mängu hommikul vara sõitu alustama, on nad niigi kanged, pärast sellist lennureisi on seis aga veel hullem,» nentis Lehismets. «Lisaks on jalad pikka aega krõnksus, lihased tõmbuvad lühikeseks ja jalad kipuvad tursuma. Suurem probleem on vanemate mängijatega, seevastu näiteks Venel on väga pehme ja elastne lihas. Temal ei tohiks küll taastumisega probleeme tekkida.»

Lehismets lisas, et lihastele teeks head jalutuskäigud, kuid ega mehed eriti ei taha neid teha ja aega ka ei ole. Pärast Serbias Novi Sadis peetud mängu broneerisid eestlased järgmiseks päevaks tunnikeseks kohaliku ujula ja käisid seal lõõgastumas.

Lehismetsa sõnul on vees vedelemine mõnus, kuid sellega ei tohi liialdada, sama kehtib saunatamise kohta – õigupoolest ei tohi sellise tsükli ajal leiliruumi minnagi. Mängudel ja treeningutel higistavatel meestel on vedelikukadu niigi suur.  

Kodumängude ajal on kõik palju lihtsam. Oma riietusruumis on Lehismets kohandanud suurest prügikastist jäävanni. Sinna lastakse külma vett, millele lisatakse ämbrite kaupa jääkuubikuid.
Pärast mängu või rasket treeningut ronivad mehed kordamööda end sinna turgutama. Eelisõigus on vanematel põhimängijatel, kui mõni noor vahetusmees soovib samuti sama protseduuri läbida, peab ta ootama. Samas järjestuses pääsetakse ka Lehismetsa juurde massaažilauale.

«Jäävann on väga kasulik, pärast mängu on jalgade veresooned väga laiad, jäävannis tõmbuvad need kokku, sealt väljudes plahvatad aga taas laiali – see kõik parandab verevarustust ja aitab taastuda,» selgitas Lehismets ameeriklaste käest õpitud jäävanni kasutegurit. Külma kasti minek pidi olema nii karm katsumus, et Lehismets ise seda niisama ette ei võtaks…

Mehed peavad vastu pidama
Peatreener Tiit Soku hinnangul on aga meestes veel särtsu järel küll. «Enne Islandi mängu olid pinged suured, tulime ju sellele turneele teadmisega, et kolmest raskest mängust tuleb saada vähemalt kaks võitu. Nüüd on kaks mängu mängitud ja üks võit käes,» mõtiskles Sokk ja lisas, et meeste väsimuse taset tuleb ikka jälgida. «Kui pallur on väsinud, tuleb talle puhkust anda. Islandil oli mõnel mehel raskem, kuna saal oli ootamatult külm ja tõmbas alguses hinge kinni.»

Võrreldes valikturniiri avamänguga Tallinnas olevat Slovakkia koondise tegutsemine muutunud. «Anton Gaveli osakaal on umbes 60 protsenti, järgmisel mehel 35 ja siis tulevad ülejäänud,» selgitas Sokk ja lisas, et Tallinnas saadi Gaveli katmisega hästi hakkama.

Toona head tööd teinud Gregor Arbet asub tänagi slovakkide mängujuhti ahistama. «Päris samasuguse mänguplaaniga ei saa me peale minna, kuid Gaveli suhtes tuleb hoida sama joont.»

Teisipäeva õhtul muutus alagrupiseis eriti põnevaks, kui Iisrael alistas kodus Serbia. Seega on pärast esimest ringi Montenegrol täisedu ehk viis võitu, Serbial, Eestil ja Iisraelil aga kolm võitu ja kaks kaotust.

Peatreener Vene ja leedulased putitavad Pärnu korvpalli

Aastaid kaunase Žalgirise süsteemis töötanud Priit Venest sai mullu Eesti meistriliigas eelviimase koha saanud KK Pärnu meeskonna peatreener. Selleks et klubi pisutki tugevdada, tõi ta endaga kaasa kaks leedulasest mängumeest.

Augustas Peciukevicius ja Osvaldas Matulionis on 21-aastased ja kuulusid kunagi U-16 EMil pronksi võitnud Leedu koondisse. Pečiukevičius on 191 sentimeetri pikkune mängujuht, kes mullu pallis Vilniuse Sakalai meeskonnas. 200 sentimeetri pikkune äär Osvaldas Matulionis kuulus mullu Šiauliai nimekirja. «Võtsin need mehed, keda oli vähese raha eest võimalik saada,» märkis vastne peatreener.

Vene sõnul on Pärnu meeskonna ümber toimuvast veel vara rääkida, ent kuurortlinna korvpalli esindusmeeskonna kõrgemale tasemel tõstmise nimel käib tõsine töö.

«Vanaviisi ei tahetud enam edasi minna, sellega polnud keegi rahul. Oli valida, kas muutuda või pidada meeskonna matused,» rääkis Vene. «Nüüd on suund võetud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles