Hääletuse lõpuni on jäänud

Etapivõitude arv saab vormel-1 MM-tiitli jahtimisel määravaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Felipe Massa ja Lewis Hamilton.

FOTO: AP / Scanpix

Lewis Hamilton võitis eelmisel hooajal vormel-1 maailmameistritiitli ühepunktilise eduga Felipe Massa ees. Eile avaldatud uute reeglite järgi kuulunuks tiitel aga Massale.



Eile Pariisis peetud koosolekul otsustas Rahvusvaheline Autoliit (FIA), et 2009. aasta vormel-1 maailmameistriks kroonitakse sõitja, kes võidab kõige rohkem etappe.

«Võtsime vastu ettepaneku, et maailmameistritiitli võidab see, kes on hooaja jooksul kõige rohkem etapivõite saanud,» seisis FIA avalduses. «Kui kahel või enamal sõitjal on sama palju etapivõite, selgub maailmameister punktisüsteemi abil.»

Möödunud hooajal tuli Hamilton vormel-1 ajaloo noorimaks maailmameistriks, olles kogunud 98 punkti Massa 97 punkti vastu. Kuid uue süsteemi järgi tulnuks tal leppida teise kohaga, kuna Massa võitis kuus etappi, tema aga viis.

Vormeliboss Bernie Eccle­stone rääkis juba eelmise aasta novembris, et MM-sari vajab uuendamist. Ecclestone’i idee oli asendada punktisüsteem medalitega, nagu igal teisel spordialal – võitjale kuldmedal, teisena lõpetanud piloodile hõbe ja kolmandale kohale pronks. Ning MM-tiitli võitnuks enim kuldmedaleid saanud piloot.

Ecclestone’i medalimõte lükati küll tagasi, kuid tegelikult sai ta ikkagi oma tahtmise ja etapivõitude arv muutub tähtsaimaks teguriks.

Vormel-1 teleõiguste omaniku Ecclestone’i arvates muudab selline süsteem vormelikarusselli põnevamaks, kuna sõitjad peavad maksimaalselt pingutama. «Näeksime märksa rohkem möödasõite, sõitjad riskeerivad rohkem ja võistlevad kuni finišini,» rääkis Ecclestone novembris oma ideed tutvustades. «Siiamaani on korduvalt juhtunud, et piloodid lepivad teise, kolmanda või neljanda kohaga ega püüagi kõrgemale tõusta, see muudab võistluse igavaks, eriti kui kõik boksipeatused on tehtud ja võistlus lihtsalt kulgeb.»

Uuel süsteemil on ka suur miinus – võib juhtuda, et sarja üldvõitja selgub eelmiste aastatega võrreldes kõvasti varem ning hooaja lõpp enam tiitliheitlust ei mõjuta.
Etapivõitude põhjal selgub ainult maailmameister. Teised kohad ja ka võistkondlik karikas jagatakse endiselt välja punktisüsteemi alusel.

Vormel-1 meeskondade ühendus FOTA tegi FIA-le ettepaneku muuta ka punktisüsteemi – senise 10-8-6-5-4-3-2-1 punkti asemel sooviti edasipidi anda võitjale 12, teisele kohale üheksa, kolmandale seitse ning sealt edasi 5-4-3-2-1 punkti.

Maailmameistrid, kes jäänuks tiitlita
1958 – maailmameister: Mike Hawthorne; enim etapivõite: Stirling Moss
1964 – maailmameister: John Surtees; enim etapivõite: Jim Clark
1967 – maailmameister: Denny Hulme; enim etapivõite: Jim Clark
1977 – maailmameister: Niki Lauda; enim etapivõite: Mario Andretti
1979 – maailmameister: Jody Scheckter; enim etapivõite: Alan Jones
1981 – maailmameister: Nelson Piquet, enim etapivõite: Alain Prost
1982 – maailmameister: Keke Rosberg; enim etapivõite: Didier Pironi
1983 – maailmameister: Nelson Piquet; enim etapivõite: Alain Prost
1984 – maailmameister: Niki Lauda; enim etapivõite: Alain Prost
1986 – maailmameister: Alain Prost; enim etapivõite: Nigel Mansell
1987 – maailmameister: Nelson Piquet; enim etapivõite: Nigel Mansell
1989 – maailmameister: Ayrton Senna; enim etapivõite: Alain Prost
2008 – maailmameister: Lewis Hamilton; enim etapivõite: Felipe Massa

    Tagasi üles