Hanno Velt Audruringist: erakordselt hea tunne

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanno Velt rekonstrueeritud Audruringil.
Hanno Velt rekonstrueeritud Audruringil. Foto: Toomas Vabamäe

2012. aasta septembrikuu esimesel nädalavahetusel algab Eesti mootorispordi ajaloos uus ajastu. Rekonstueeritud Audruringil peetakse esimene ametlik võistlus – motoringraja Eesti meistri- ja karikavõistluste viies etapp.

Mitmekorde Eesti meister Hanno Velt oli ilmselt üks esimesi, kes Audruringi kaherattalisel proovida sai. Veldi muljed:

«Tsikliga uut Audruringi proovida oli erakordselt hea tunne. Mulle väga meeldivad endiste kurvide trajektoorid, need tunduvad vanaga sarnased, kuid kurvikiirused on kindlasti märkimisväärselt suuremad. Endine finišikurv oli veidi teistsugune, järsem, vanasti oli laugem. Väga meeldib endine kiire kurv, mis on nüüd veelgi kiirem ja mis peaks eristama, kes julgeb, ja kes ei julge.

Ja muidugi raja uus osa. Uus finišikurv on väga hea raadiusega ja väljatulek veidi negatiivse kaldega. Kes seal natuke kaugemale vajub, ei saa nii hästi avada kui see, kes seespool püsib.Võimalik on valida kaht kurvitrajektoori ja viimases kurvis võib-olla veel üht-teist ära otsustada.

Stardikurv on pime ja veidi kõhe, paljudele ilmselt algul raske ja vajab harjumist, millal gaas maha visata. Kui seda läbi jalutad, tundub olevat üks pikk lauge kurv, aga kui sõidad, siis minu arvates betoonmüür keerab kaks korda. Sõites üritasin kurvi võimalikult väljast võtta ja võimalikult hiljem gaasi maha visata ehk kurv läbida gaasi hoides. Tundus päris keeruline, et lõpuks sinna paremale alla nurka tabada.

Raja kõige raskem kurv on tegelikult järgnev vasak tagasipööre ja lauge vasak väljatulek, vähemalt mootorrattaga. Seda on võimalik kaht moodi sõita. Keerad vasaku järsu osa ära, siis püsid raja keskel, ja hästi hilja, 80 või 100 meetri pärast hakkad paremale välja vajuma. Või keerad vasaku järsu ära, vajud kohe natuke välja ja siis lõikad nii-öelda eelmise trajektoori tagant läbi. Ma veel ei ole kindel, aga mulle tundub, et esimene versioon on parem.

Trajektoor trajektooriks, aga seal saab väga tähtis olema tsikli maa küljes püsimine ehk seadistamine. Vedrustus peab väga hea olema, rehvide pidamine, õige rehvivalik. Ilmselt on see koht, kus kiirendamisel tekivad väga suured erinevused – kes julgeb avada, kes ei julge.

Üks minu lemmikutest on parem-vasak S-kurv, kus uus rada jälle vanaga kokku läheb. See on kuidagi hästi loomulik, selline hoogne kurv, ameerika mäed, kuhu kogu aeg saab järjest kiiremini minna. Pidurdusmaa on muidugi veidi negatiivse kaldega, tsiklil võib vihmaga esiots alt ära minna. Aga minu arust ei tasugi seal väga palju pidurdada, sest niipalju on ruumi alla minna. Kuigi sinna alla vasakule ei tohi tabada, tuleb jääda raja keskele ja siis üles paremale jõuda.

Vaat sellised eripärad on uuel rajal. Uue ja vana raja kokkusaamise osa meeldib mulle eriti, aga ilmselt saab ka minu jaoks raske olema leida head seadistust stardikurvist väljatulekuks.»

Audruringi svavõistluse kvalifikatsioonisõidud algavad laupäeval, 1. septembril kell 13.35, võistlussõidud pühapäeval, 2. septembril kell 13.00.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles