Kõik saali, Eesti korvpall vajab vägevat toetust!

Siim-Sander Vene on jätkuvalt Eesti koondise põhimees, Iisraeli tagamees Raviv Limonad on aga valikturniiri käigus taandunud statistiks. Foto: fiba

Pühapäeval peab Eesti korvpallikoondis kodus
EM-finaalturniirile pääsemise suhtes üliolulise kohtumise Iisraeliga.
 

Üle mitme aasta on Eesti korvpallikoondis seisus, kus nende mängule võib oodata nii suurt tungi, et Rocca al Mare suurhalli tuleb paigaldada ka viimane suur lisatribüün.

Tegelikult plaaniti seda käiku juba enne mängu Montenegroga, kuid toona mahtusid 6000 pealtvaatajat ka niisama ära. Pühapäeva õhtul toimuv mäng Iisraeliga on aga EM-finaalturniirile pääsu mõistes elu ja surma peale ning saali on oodata veel rohkem huvilisi.

Kuigi pühapäevase mängu järel ei saa alagrupiturniiri kohta veel lõplikke järeldusi teha, tähendaks kaotus eestlastele minimaalseks kahanenud lootusi. Võidu korral ollakse aga väga lähedal sellele, et turniir lõpetatakse 3. kohaga, mis omakorda annab võimaluse konkureerida kohale finaalturniiril.

Muutunud rollid
Selleks ei tohi muidugi hiljem vääratada kodus Islandi vastu. Võita võõrsil Montenegrot ja kodus Serbiat tähendaks superõnnestumist, ent nende variantide peale pole mõtet lootusi üles ehitada. Kuid see kõik on pelgalt matemaatika ja Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku sõnul pole eestlastel põhjust sellise arvutamisega tegeleda. «Me pole nii tugevad, et saaksime liigitada mõned vastased nõrgemaks ja siis nende vastu vähem pingutada,» märkis ta.

Seega tuleb võtta mäng korraga ja esmalt keskenduda pühapäevaseks mänguks Iisraeliga.
Võrreldes esimese ringi kohtumisega, mis lõppes võõrsil eestlaste võiduga, on Iisraeli meeskonna sisesed jõujooned muutunud – peatreener Arik Shivek mängitab väiksemat valikut ja viimastes kohtumistes on põhiraskus jäänud sootuks kuue mängija kanda.

Iisraeli rünnakute liider on NBAs palliv Omri Casspi, kes on seni toonud keskmiselt 18,2 punkti mängust. Eesti koondisele tuli üllatusena, et ta suudab nii hästi kolmeseid tabada, ja mees on suutnud seda joont hoida, olles ülekaalukalt oma meeskonna parim kolmeste viskaja.

Teine suur korvikütt on Tel Avivi Maccabi pallur Lior Eliyahu – need kaks meest võtavad oma kanda ka kõige rohkem viskeid, näidates seejuures head tabavust.

Ootamatult pikk kodutee
Iisrael peaks Eesti koondisele sobima, kuna selles meeskonnas pole korvi all väga suuri ja füüsiliselt tugevaid mehi. Selliste võistkondade vastu on aga Eesti suutnud hoida lauavõitlust tasakaalus või olla isegi parem. Senised mängud on näidanud, et just selles elemendis peitub paljuski Eesti edu võti. Serbiale ja Montenegrole kaotati lauavõitlus suurelt ja kaotati ka mängud. 
 
Ja veel üks mitte sugugi vähetähtis tähelepanek – Iisraeli meeskond realiseerib märkimisväärselt kesiselt vabaviskeid. Senise kuue mängu keskmine näit on kõigest 57,6 protsenti, mis on madalam isegi nende kahepunktivisete tabavusest. Eriti tõhusa panuse möödavisetesse on andnud Alexander Tyus, kes seni on 14 üritusest olnud täpne vaid neljal korral. Kindlaim mees pole vabaviskejoonel ka kõige rohkem viskeid teeniv Casspi.

Mängugraafik on tihe ja puhkuseminutid napid. Eile pidi aga Eesti koondis kulutama liigseid tunde, et Slovakkiast koju pääseda. Meeskond pidi sõitma Budapestist läbi Frankfurdi Tallinna, kuid Lufthansa töötajate streik tõmbas sellele plaanile kriipsu peale.

Lõpuks pandi meeskond Budapestist Helsingi lennukile. Tallinna jõudsid korvpallurid veidi enne kella üheksat õhtul – seega kestis nende reis 13 ja pool tundi.