Ässad jäävad realistideks

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MMil meeskondlikus temposõidus osaleva Tanel Kangerti meeskond Astana sihib kohta esikümnes.
MMil meeskondlikus temposõidus osaleva Tanel Kangerti meeskond Astana sihib kohta esikümnes. Foto: Sille Annuk

Tänavuse MMi suurima muudatusena on taas programmi võetud võistkondlik temposõit – seda aga mitte rahvusvõistkondadele, vaid tiimidele. Eesti meestest asuvad seega kohe avapäeval starti Rein Taaramäe ja Tanel Kangert, vastavalt Cofidise ja Astana värvides.

Kui eelvaadetes kiputi tugevale Astana meeskonnale juba medaleid kaela riputama, siis Kangert olukorda nii roosiliseks ei hinda. «Kõige tugevam meie meeskonna nimekiri pole,» tõdes ta. «Kui realist olla, siis medali võtmiseks ei näe ma suurt šanssi, sest meil on küll häid sõitjaid, aga puudub spetsialist, kes tempot hoiaks. Eks näis, mis tuleb, aga usun, et koht kümne hulgas oleks juba hea,» ütles ta.

Kui Kangerti tiim püüab meeskondlikus temposõidus esikümne kohta, siis Taaramäe ja Cofidise sihid on veel tagasihoidlikumad. «Isiklikult minu jaoks on see hooaja kõige pingevabam sõit. Meie eesmärk on harjutada järgmise aasta Tour de France’iks – seni pole me seda üldse treeninud, nüüd lähemegi kaks päeva varem kohale ja teeme natuke eraldi trenni,» lausus Taaramäe. «Kui 49 tiimi seas esimese poole sisse tuleks, oleks täitsa hästi.»

Pärast objektiivsetel põhjustel ebaõnnestunud Tour de France’i püüdis Taaramäe uut hingamist leida ühepäevasõitudel, võisteldes viimati Montreali GP-l. «Tegin Kanadas üsnagi MMile sarnaseid ühepäevasõite, vaid distantsid olid pisut lühemad. Nägin, et natuke vormi on, näiteks Quebecis sain 29. koha,» lausus tol võistlusel võitjale napid 14 sekundit kaotanud Taaramäe.

«MMi rajad pole päris minu kondile, aga heal päeval võin umbes samasugusele kohale sõita, õnnestumise korral ka ettepoole,» uskus ta. «Eraldistardi kohta ei oska ma suurt midagi arvata, pole seda ammu sõita saanud. Samas olen end sel hooajal natuke ära kulutanud, nii et midagi imelist kardetavasti tulemas pole,» nentis ta.

«Kui realist olla, siis medali võtmiseks ei näe ma suurt šanssi, sest meil on küll häid sõitjaid, aga puudub spetsialist, kes tempot hoiaks. Eks näis, mis tuleb, aga usun, et koht kümne hulgas oleks juba hea.»

Hollandi radadega on kõige tuttavam kolmas grupisõidus Eestit esindav mees Rene Mandri, kes võitis sealsamas Limburgi provintsis Valkenburgis 2006. aastal U23-vanuseklassi EMil hõbemedali. «Tüüpiline klassikute rada, kergete killast pole, aga samas väga raske ka mitte,» iseloomustas Mandri 267 km pikkust grupisõidu rada, kus esimesed 100 kilomeetrit läbitakse Valkenburgi ümbruse teedel ning seejärel sõidetakse kümme 16,5 km pikkust linnaringi.

Kangert ei ole grupisõidu rajaga eelnevalt spetsiaalselt tutvunud. «Rada võiks meile vähemalt teoorias paremini sobida kui varasematel MMidel ja näiteks olümpiaga võrreldes on kindlasti pluss, et oleme kolmekesi. Samas on MMil stardis paarsada meest, kellest kolmveerand on kindlasti kõvad sõidumehed, nii et sõidu võitluslikkus on kindlasti kõrgem. Kellelgi meist kolmest on ikka šanssi,» märkis Kangert.

Ka ainsa meesratturina olümpial käinud Mandri hinnangul on kolmekesi lihtsam. «Eeskätt on kergem ülesanded ära jagada – kes üritab äraminekut, kes kontrollib gruppi,» ütles ta. Enda vormi kohta on tal hetkel aga raske midagi kosta. «Olen pärast olümpiat saanud küll korralikult ja plaanipäraselt trenni teha, aga võistelnud pole, seega saab olukorrast õige pildi alles sel nädalal,» lausus reedel Prantsusmaal Somme’i GP-l starti asuv Mandri.

Nii Taaramäe, Kangert kui ka Mandri nimetavad rada MMile tüüpiliseks. Sama meelt on koondise treener Toivo Suvi, märkides lisaks veel ühte Madalmaadele omast asjaolu: «Seal on alati kõva küljetuul, mis võib tõusude lõppedes väga ootamatult puhuma hakata. Üldiselt on teed kitsad, kurvilised, paljude väikeste tõusudega.»

Pühapäeval, 23. septembril asuvad 129 km pikkuse grupisõidu starti ka kolm Eesti juuniori, kuid veel pole lõplikult selge, kes – viimasele kohale konkureerivad Kristen Kivistik ja Silver Mäomaa. «Võib välja öelda, et Oskar Nisu ja Aksel Nõmmela koht on kindel, kuid kolmanda mehe selgitab välja sel nädalavahetusel sõidetav mitmepäevasõit,» lausus Suvi.

«Kolme mehega on võimalik üht-teist ära teha küll, sest distants pole nii pikk kui eliidil ja võistkondades on vähem mehi – üldjuhul maksimaalselt viis, Euroopa meister saab ka kuuenda sõitja välja panna. Tulemust võib oodata kõigilt,» lausus Suvi.

MMi AJAKAVA

Eestlaste distantsid

P 16. september

11.00 Naiskondlik temposõit (34,2 km) – Grete Treier

13.30 Meeskondlik temposõit (53,2 km) – Tanel Kangert, Rein Taaramäe

K 19. september

13.30 Meeste individuaalne temposõit (45,7 km) –

Tanel Kangert, Rein Taaramäe

P 23. september

9.00 Meesjuunioride ühisstardiga sõit (129 km) – Aksel Nõmmela, Oskar Nisu, Kristen Kivistik või Silver Mäomaa

10.45 Meeste ühisstardiga sõit (267 km) – Tanel Kangert, Rein Taaramäe, Rene Mandri

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles