Maailma ässad pidasid Anne kanalil vägeva duelli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Treeningukaaslased ja suured rivaalid Sten Kalder (173) ja Rasmus Haugasmägi.
Treeningukaaslased ja suured rivaalid Sten Kalder (173) ja Rasmus Haugasmägi. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Laupäeval toimus Tartus oodatud veemotosündmus – Anne kanali kallastele kogunenud kodupubliku ees võtsid teineteiselt mõõtu klassi OSY-400 maailmameistrivõistluste kaksikvõitjad Sten Kalder ja Rasmus Haugasmägi. Nagu augustikuisel MMil, nii jäi nüüdki peale Kalder, kuid lisaks teiseks tulnud Haugasmäele tegi ta elu raskeks Annika Suuk.

Jutuks olevad Tartu lahtised rahvusvahelised meistrivõistlused tähendasid ühtlasi Eesti meistrivõistluste viimast etappi. Kodusarja kahel esimesel etapil polnud Kalder käevigastuse tõttu kaasa löönud. Samas oli Haugasmägi tehnikaviperustega maadelnud ning liidrina asus Tartus starti tallinlanna Suuk.

Kui Tartu Kalevi veemotoklubi au kaitsvad MMi kangelased üleeile kolmest 6 km sõidust esimeses vääratasid, ületas Suuk lõpuliini esimesena. Haugasmägi oli teine ja Kalder kolmas. Teab, kuidas kõik lõppenuks, ent teises sõidus tegi tartlane Raivo Peetsmann vea ning kange pealinlanna kihutas tema paadist ohtlikult üle. Hulle tagajärgi polnud, kuid Suuk katkestas. Kaks järgmist sõitu võitis Kalder Haugasmäe ees ja tuli Tartu meistriks. Eesti meistri kulla sai kaela ometi Annika Suuk.

Kahekümnene Kalder ja aasta noorem Haugasmägi kogusid aastate eest noorteklassi JT-250-s suuri medaleid. Nüüdses, meeste hüppelauaklassis OSY-400 teenis Haugasmägi tunamullu hõbeda ja mullu Kalder kulla, tänavu löödi plats Saksamaal juba päris puhtaks.

Mõlemat Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse tudengit juhendav ja nende paate ehitav Üllar Põvvat ütleb, et sõidumeisterlikkuselt on noorukid üsna võrdsed. Sel aastal andnud Kalderile eelise uus, süsinikkorpusega sõiduriist. Kui Põvvat raha kokku saab, ehitavat ta Haugasmäe järgmiseks hooajaks samasuguse.

«Oma esimesed MM-medalid said poisid Rasmuse praegusel, klaasiga kaetud puupaadil. Möödunud aastal juhtus lihtsalt nii, et Rasmus tegi ühe sigaduse ja ma andsin tema paadi Stenile,» räägib Põvvat. «Sigaduse» tagamaid ta ei ava, küll ütleb, et talitas Haugasmäge klubisse jättes õigesti – poiss olevat tõsised järeldused teinud.

«Jah, tahan oma tulemustega klubi minu allesjätmise eest tänada, klubita poleks ma veemotos keegi,» kinnitab Haugasmägi. Kalder on asjade käiguga rahul: «Rassiga koos Üllari ehitatud paate katsetades ja sõitu õppides jõuame kaugemale!»

Kaugemale jõudmine tähendab, et hiljemalt paari aasta pärast loodetakse kolida OSY-400-st peaaegu kaks korda kiiremale, kuni 200 km/h tunnis kihutavale O-250 klassi paadile. Kui Saksamaa kiirteel sõiduauto tunnikiirus 200ni kruvida, pole justkui hullu, aga Kalder ja Haugasmägi õpetavad: «Keera autoaken selle kiiruse juures lahti ja kujuta ette, kuidas oleks üle lainete sõita!»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles