Olümpia tähed – pime suusataja, prints, lumeleopard

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robel Teklemarian
Robel Teklemarian Foto: Reuters/ScanPix

Pilt Whistleri suusastaadionilt: lõbus rastapatsidega sell teeb koos telekommentaatoriga näidistreeningut ja enamiku ajakirjanike pilgud on suunatud just talle. Mitte eemal suusatavatele mitmekordsetele olümpiavõitjatele, maailmameistritele ja teistele tippudele.



Seesuguseid sportlasi saab iga nelja aasta tagant taliolümpial näha. Enamasti võitlevad nad tagantpoolt esimeste kohtade eest ja tulevad eksootilistest maadest. Sellistest, kus talispordialasid ei harrastata.



Kuigi enamiku nende soorituste ajal tekib soov silmad piinlikkusest kätega katta, pälvivad nad meedialt ülisuurt tähelepanu. Ka rahvas elab neile vaat et tormilisemaltki kaasa kui olümpiavõitjatele. On nad ju siiski erilised. Omal erilisel moel.



Postimees toob ära Vancouveri olümpia eksootiliste maade säravaimad tähed. Need, keda telepilt keskmistest sportlastest märksa enam näitas ja kellel igaühel on oma lugu.



Olümpiadebüüti tegev Ghana lumeleopard kütab Vancouveris kirgi


Kwame Nkrumah-Acheampong – 35-aastane Ghana esimene taliolümplane teeb oma avastardi tänases slaalomis. Lumeleopardi hüüdnime kandev Nkrumah-Acheampong sündis Šotimaal Glasgow’s, kus ta isa oli ülikooli professor. Kui laps oli paari aasta vanune, kolis perekond aga tagasi Ghanasse, kus Nkrumah-Acheampong ka üles kasvas. Oma kodumaal töötas ta põhiliselt giidina.



2000. aastal kolis Nkrumah-Acheampong Suurbritanniasse, et alustada ülikooliõpinguid. Selle kõrvalt hakkas ta töötama sisesuusahalli registratuuris, kus nägi esimest korda lund. «Enne seda olin lund ja suusatamist näinud üksnes James Bondi filmist,» muigas ta.



Just Inglismaal tekkis Nkrumah-Acheampongil idee pürgida taliolümpiale.


Nii nagu Teklemarianil on ka Nkrumah-Acheampongil kõrgelennulised eesmärgid. Tagasi koju jõudes tahab ta murule ehitada kunstnõlva. «Usun ja loodan, et kümne aasta pärast ei võitle me olümpial enam selleks, et alistada kaht konkurenti. Me hakkame võitlema esikohtade pärast,» kõlas mehe unistus.



Tänasel võistlusel on Nkrumah-Acheampongil üks eesmärk. «Ma ei taha jääda viimaseks. Seal on suusatajad suurtest riikidest. Ootan suure põnevusega võimalust alistada sportlased, kellel on treenimiseks paremad võimalused kui mul,» sõnas Nkrumah-Acheampong, kelle üheks konkurendiks on ka eestlane Deyvid Oprja.


--------------------


Etioopialase panus tulevikku


Robel Teklemarian – 35-aastane suusataja, kes on sündinud Etioopias. Seal, kus keskmine temperatuur jääb harva alla 20 soojakraadi.  Kus lumest võib ainult und näha.



Üheksa-aastasena kolis ta kogu perega New Yorki, kus sai Lake Placidi laagris esimest korda lund katsuda.



Soov teha kaasa taliolümpial tekkis mehel 1998. aastal, kui ta Nagano olümpial «kuulsaid» Kenya suusatajaid nägi. Torino olümpial oli ta juba ise stardis ja sai 15 km klassikasõidus saja osaleja seas 84. koha, võitjale Andrus Veerpalule kogunes kaotust üle kümne minuti.



Küsimusele, miks Teklemarian taliolümpial võistelda soovib, vastas ta: «Teen seda kõike tuleviku jaoks. Kui mõni noor poiss vaatab suusatamist ja näeb, et Etioopia sportlane suudab olümpial suusatada, siis ehk viib see mõne neist niikaugele, et ta hakkab tulevikus ka medali eest võitlema. See on minu investeering medalitesse,» sõnas ta.



Selleks et suusatamist kodumaal populariseerida, lõi Teklemarian Etioopia suusaliidu. Peale selle töötab ta oma kodumaal ka suusa- ja lumelauatreenerina. «Siin maailmas on lisaks mu perele veel kaks asja, mida armastan – need on suusatamine ja Etioopia,» sõnas Teklemarian, kes Vancouveri olümpia 15 km vabatehnikasõidus oli 93. mees. Ta finišeeris enam kui 11 minutit pärast šveitslasest võitjat Dario Colognat.


----------------------


Peaaegu pime suusataja

Brian McKeever – 30-aastane Kanada murdmaa- ja laskesuusataja McKeever täidab Vancouveri olümpia osalemisega oma elu unistuse. Lisaks sellele teeb ta ka omanäolise rekordi – temast saab esimene inimene, kes võistelnud nii para- kui ka päris taliolümpial.



McKeever põeb pärilikku Stargaredti tõbe, mistõttu on ta nägemisvõimest järele jäänud vaid kümme protsenti. Mehe nägemine hakkas halvenema, kui ta oli kõigest 19-aastane. Paraolümpial, kus ta on võitnud ühtekokku seitse medalit, abistas teda vend Brian.



Homme peab ta Vancouveri olümpia 50 km klassikamaratonil maailma parimate suusatajate vastu minema aga ihuüksi. Selleks et distants korralikult läbida, on ta Whistleri radasid põhjalikult tundma õppinud. «Ühisstardid on küll üsna hullumeelsed, kuid usun, et saan hakkama. Nii pikal sõidul on aega tegutsemiseks ja oma positsiooni leidmiseks piisavalt,» sõnas McKeever.



McKeever on oma meeletu tahtejõuga olnud inspiratsiooniallikaks paljudele puuetega sportlastele. Isegi oma piiratud nägemisega suudab ta hinnata ilu enda ümber.



«Mõnikord olen sellest lausa hämmingus. Olen tänulik, et niigi palju näen. Me elame imeilusas maailmas,» sõnas McKeever ja lisas: «Tegelikult ei lähe ühtki päeva mööda, kui ma ei sooviks paremini näha. Samas on just see teinud mind selleks, kes ma praegu olen. Ja mulle meeldib inimene, kes ma olen.»


----------------------


Selgelt viimane portugallane


Danny Silva – seda 36-aastast Portugali sportlast on nii mõnigi eestlane oma silmaga näinud. Sel talvel käis ta ka Jaak Mae auhinnavõistlusel Albus, kus kaotas 10 km klassikasõidus võitjatele üle 11 minuti.



Ometi sai ta Eestis sooja toetuse osaliseks. Ka Vancouveri olümpial on mees kenasti vastu võetud – pärast 15 km vabatehnikasõitu talle lausa aplodeeriti, hoolimata sellest, et ta sai konkurentsitult viimase ehk 95. koha. Kaotust võitjale Colog­nale kogunes ligi 16 minutit.



Oma treeninguid teeb Silva Alejantos, regioonis, mida peetakse üheks Euroopa kuivemaks. Seal võib temperatuur tõusta isegi üle 40 kraadi.



Põhiosa oma treeningutest teeb Silva rullsuuskadel. Nii pikaks ajaks kui võimalik põikab ta talveks Euroopasse, et ka lume peal sõita.



Ka Silva tegi olümpiadebüüdi 2006. aastal, kui sai Torino olümpial saja osaleja seas 93. koha.


----------------------


India kelgutaja oma neljandal OMil


Shiva Keshavan – mõnikord ei suuda see 28-aastane India kelgutaja isegi uskuda, et pääses Vancouveri olümpiale. Tänavuse hooaja teine pool ja MK-sari läks tal stressimurru tõttu aia taha ja ta pidi treeningutes pidama kuuajalise pausi. Ometi õnnestus tal kvalifitseeruda olümpial osaleva 40 mehe sekka.



Ent üksnes kuuajalise treeningupausiga mehe tagasilöögid veel ei piirdunud – mõni päev enne Vancouverisse minekut purunes tal treeningul kelk. Õnneks otsustasid viis India advokaati hindut umbes 100 000 krooniga toetada ning Keshavan sai siiski olümpiale sõita.



Keshavan kasvas üles Himaalajas ja hakkas kelgutamisega tegelema ülikooliõpingute ajal Firenzes. Vancouveri olümpia on tema jaoks juba neljas.



Miks ta seda kõike teeb? «Ega see lihtne pole, aga õnneks on möödas need ajad, kui India kelgutaja üle naerdi. Nüüd, kus olen juba neljandale olümpiale jõudnud, on ehk järgmistel lihtsam oma unistusi järgida,» sõnas Keshavan, kelle jaoks Vancouveri olümpia ebaõnnestus.



Loodetud 10. koha asemel piirdus ta 28. kohaga. Torino olümpial lõpetas ta neli kohta kõrgemal.


---------------------------


51-aastane Mehhikot esindav prints


Prints Hubert – 51-aastane kuninglikust perekonnast prints Hubert on Saksamaa pinnal asuva endise Hohenlohe-Langenburgi piirkonna dünastia järeltulija. Ta on prints Alfonso Hohenlohe-Langeburgi ja Ira von Furstenbergi poeg. Tal on kodud nii Viinis, Itaalia Alpides kui ka Hispaanias Costa del Solis. Peale suusaspordi on ta tuntud ka kui poplaulja ja professionaalne fotograaf. Ühtlasi on ta ka vanim Vancouveri olümpial osaleja.



«Inimesed kuulevad mu nime ja riiginime, näevad vanust ja puhkevad naerma. Aga mina ei naera… Usun, et väärin siinolemist,» sõnas von Hohenlohe, kes on mäesuusatamises esindanud Mehhikot juba kolm kümnendit. 



Juba 1981. aastal asutas ta Mehhikos suusaliidu, kolm aastat hiljem esindas sama riiki Sarajevo olümpial. Kui mehelt küsiti, miks ta taliolümpial kaasa teeb, vastas ta: «Mulle tundub, et eksootiliste maade sportlasi jääb taliolümpial üha vähemaks ja ma tahan seda vana traditsiooni elus hoida.»



Ta on ainuke Mehhiko koondise esindaja Vancouveri taliolümpial, kaasa teeb ta nii slaalomis kui ka suurslaalomis.



«Loomulikult ei võida meiesugused mitte kunagi. Kui olümpial tahetakse näha üksnes koondisi, kes võidavad medaleid, siis oleks esindatud ainult 20 riiki.



Selliseid mänge ei tahaks ju keegi näha,» sõnas von Hohenlohe, kes sai suurslaalomis 81 lõpetaja seas 78. koha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles