Tallinna Mõõk jäi karmide nõudmiste kiuste ellu

Oliver Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Mõõga võitja Nikolai Novosjolov (vasakul) mullu vehklemas. Selle aasta turniir tuleb senisest esinduslikum.
Tallinna Mõõga võitja Nikolai Novosjolov (vasakul) mullu vehklemas. Selle aasta turniir tuleb senisest esinduslikum. Foto: Mihkel Maripuu

2010. aasta aprillis otsustas Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon (FIE) vähendada MK-etappe kümnelt viiele. Tänu siinse alaliidu tegevusele jääb legendaarne Tallinna Mõõk siiski püsima.
 



Aasta lõpus tabas FIE liikmesriike aga ootamatu uudis: FIE otsustas teha MK-etappidel kohustuslikuks videokordused ja määrata ise seitse-kaheksa kohtunikku, kelle kulud jäävad korraldajate katta.

«Kohtunikud on sel aastal valitud väga eksootilistest riikidest, nagu Brasiilia, Alžeeria, Iraan, Jaapan jne,» kommenteeris Eesti Vehklemisliidu peasekretär Jüri Salm, kelle sõnul kutsutakse võistlusele vähemalt sama palju õigusemõistjaid ka naaberriikidest.

Videokordusteks vajalik tehnika ja programmid, mille paigaldamine ja testimine võtvat aega terve päeva, tulevad Šveitsi firmalt Swisstiming, mis on praegu ainus firma, kelle teenust FIE aktsepteerib. Seega võib öelda, et rahvusvaheline vehklemisliit on ala viinud kõrgtehnoloogia ajastusse.

Kulud suurenevad

Sellised nõudmised tähendavad turniiri korraldajatele lisakulutusi ja näiteks kaks nädalat tagasi otsustas naiste MK-etapist loobuda muidu kõrge elatustasemega Luksemburg. Kuigi Tallinna Mõõga korraldajatele tähendavad uued nõudmised, et varasemate aastate 17 000 euro (265 992 krooni) asemel tuleb välja käia vähemalt 48 000 eurot (751 036 krooni), otsustati väljakutse siiski vastu võtta.

«Tallinna Mõõgal on vehklemise arengus olnud väga suur roll, kuna see on koht, kus kohalikud sportlased saavad vehelda maailma tippudega. Seega otsustasime, et võistluse korraldamine on vajalik,» kommenteeris Salm.

Kuna sel aastal 4.–6. märtsini Kalevi spordihallis toimuv võistlus on omasuguste seas hooajal üks väheseid, on Eestisse oodata pea kõiki suuri vehklemismaid. Lisaks Eesti tippudele eesotsas maailmameistri ja turniiri tiitlikaitsjale Nikolai Novosjolovile oodatakse seekordsele Tallinna Mõõgale ligi 200 sportlast 40 riigist.

Esinduslik koosseis

Lisaks Euroopa tippudele on oma osavõtust teada andnud ka Hiina, kes tavaliselt jätnud Eestisse sõitmata. Seega võib sel aastal oodata esinduslikemat turniiri Tallinna Mõõga ajaloos. Esimest korda on võimalik kaasa elada ka Eesti epeemeeskonnale, kuna lisaks individuaalvõistlusele on kavas ka võistkonnavõistlus.

Kõige ilusa kõrval aga tekitab muret, et tegelikult pole turniiri korraldamise eelarve veel koos. Kauaaegsete suurtoetajate Tallinna spordi- ja noorsooameti, kultuurkapitali ning pea­sponsorite Tallinna Sadama, Olerexi ja Ecometali praegusele panusele on vaja leida lisa. Nii otsitaksegi uusi sponsoreid, et katta ootamatult tekkinud kulusid. Eesti Vehklemisliit on aga positiivselt meelestatud ja on abiks võtnud mõttetera – kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

«Hea korraldus jätaks Tallinna Mõõga ka järgnevateks aastateks FIE võistluskalendrisse MK-etapina kirja,» kinnitas Salm.

KALENDER
Meeste epee maailmakarikaetapid ja tiitlivõistlused 2011. aastal

14.–15. jaanuar, MK-etapp Itaalias Luganos (koefitsent 1)
11.–12. veebruar, GP-etapp Kataris Dohas (1,5)
4.–6. märts, MK-etapp Tallinna­ Mõõk (1)
18.–19. märts, MK-etapp Prantsusmaal Pariisis (1)
29.–30. aprill, MK-etapp Saksamaal Heidenheimis (1)
14.–15. mai, GP-etapp Rootsis Stockholmis (1,5)
4.–5. juuni, GP-etapp Bernis Šveitsis (1,5)
17.–18. juuni, MK-etapp Argentinas Buenos Aireses (1)
17.–22. juuli, EM Inglismaal Sheffieldis (1,5)
8.–16. oktoober, MM Itaalias Catanias (2,5)
----------------------------

Tallinna Mõõga võitja saab OM-kulla

Tänavu 41. korda peetav vehklemisturniir Tallinna Mõõk on MK-etapp 1992. aastast.

Tallinna Mõõga on võitnud neli eestlast: 1971 Jaan Veanes, 1989 Vladimir Reznitšenko, 1998 Kaido Kaaberma, 2010 Nikolai No­vosjolov. Kõige rohkem osavõtjaid oli 1990. aastal, kui võistlusnimekirjas oli 230 sportlast.

Turniiri kohta levib legend, et Eesti võistluse olümpia-aastal võitnu saab tavaliselt OM-kulla. 1992. aastal sai sellise teoga hakkama prantslane Éric Srecki, 1996. aastal venelane Aleksandr Beketov, 2000. aastal venelane Pavel Kolobkov ja 2008. aastal itaallane Matteo Tagliariol. (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles