Häving: kaheksa väravat löönud Belgia näitas Eestile kõrgklassi

  • Belgia lõi 25 minutiga kolm väravat
  • Henri Anier lõpetas 30. minutil belglaste 445 minutit kestnud nulliseeria
  • Teisel poolajal Belgialt seitsme minutiga veel kolm tabamust

Eesti jalgpallikoondis sai käimasolevas MM-valiksarjas juba teise suure kaotuse, kui Brüsselis jäädi koguni 1:8 alla maailma edetabeli neljandale meeskonnale Belgiale. Kodumeeskond asus juba 25 minutiga 3:0 juhtima, kui täpsed olid Thomas Meunier, Dries Mertens ja Eden Hazard. Brüsseli publiku vaigistas aga 30. minutil Henri Anier, kes saatis palli pärast Taijo Teniste head eeltööd postipõrkest väravasse. Tegemist oli seejuures esimese tabamusega, mis Belgiale viimase 445 minuti jooksul mängust löödi. Seisul 3:1 mindi ka poolajale, eestlaste värav oli Belgia rünnakutuhinat selgelt alla tõmmanud.

Eesti poolt vaadates üsna soliidne mängupilt püsis ka teise poolaja alguses, korra proovis Konstantin Vassiljev keskringi kandist Thibaut Courtois’ valvsust. Siis langes aga kõik jälle kaardimajakesena kokku – 62. minutil lõi Yannick Carrasco 4:1, kaks minutit hiljem Mertens 5:1 ja veel neli minutit hiljem taas Mertens juba 6:1, vormistades ühtlasi kübaratriki. Kaks viimast naela lõi Eesti kirstu 83. ja 88. minutil Romelu Lukaku – lõppseisuks masendav 1:8.

Enne mängu:

Eesti peatreener Martin Reim põikles eilsel pressikonverentsil koosseisu puudutavate küsimuste eest korduvalt naeratades kõrvale ja see on igati loogiline. «See on meie väike saladus ja võimalus, ei tahaks sedagi enda võistkonnalt ära võtta. Nad on ühtlane võistkond ja tugev kõikides liinides, aga võimalusi on alati,» lausus Reim. «Kaitse peab korras olema, aga kui jääme ainult kaitsesse, ei ole kerge siit punkte röövida. Meil on mõtteid, kuidas olla ise ohtlikud, aga näis, kuidas suudame neid väljakul realiseerida,» sõnas Reim.

Võib umbes 95-protsendilise kindlusega eeldada, et esiväravavahi Mihkel Aksalu ette seab Reim kaitseliini, kuhu kuuluvad paremkaitsja Taijo Teniste, keskkaitsjad Ragnar Klavan ja Nikita Baranov ning vaskkaitsja Ken Kallaste. Viimastes mängudes on Reim Kallastet Artur Pikale eelistanud ning raske on näha põhjust, miks ta peaks oma valikut nii suure mängu eel muutma.

Alumise poolkaitsjana tegutseb Karol Mets, kes võib vajadusel «vajuda» ka kolmandaks keskkaitsjaks. Teda toetav Aleksandr Dmitrijev saab eeldatavasti loa pallivaldamise ajal pisut kõrgemale tõusta, et toetada Eesti rünnakut. Nagu märkis eilsel pressikonverentsil ka Belgia peatreener Roberto Martinez, käivitab neid rünnakuid Konstantin Vassiljev, keda belglased ilmselt teravdatud tähelepanu all hoiavad.

Vassiljev ise ei soovinud Martinezi jutule suurt tähtsust omistada. «Arvan, et Belgia koondis tahab meid väga palju suruda ja meile üldse mitte eriti palli anda. Peatreener on viisakas inimene ja annab au ka vastasele, aga sõnad on sõnad,» lausus ta pressikonverentsil.

Kes toetab Vassiljevit?

Et Vassiljevile jääks siiski ruumi rünnakuid ehitada, on tähtis, et Eesti ründemängu annaksid olulise panuse teda toetavad mehed. Kui vasakul äärel peaks eelmiste mängude põhjal otsustades alustama Siim Luts, siis eeldatavasti oli Reimi jaoks enne mängu suurim küsimus see, keda panna Sergei Zenjovi puudumisel paremale äärele.

Eeldusel, et Belgia mängib oma tavapärases 3-5-2 formatsioonis, kasutab Martinez vasakul äärel heas hoos olevat Madridi Atletico ründajat Yannick Carrascot. Tema pidurdamist ei saa kindlasti jätta ainuüksi Taijo Teniste ülesandeks, sest Eesti paremkaitsja peab ju lisaks hakkama saama ka samal äärel tegutseva Eden Hazardiga.

Samas peab Eesti paremäär olema võimeline ka rünnakut ehitama. Brüsselisse sõitnud koondislastest võiksid sellel positsioonil tegutseda nii kaitsvama suunitlusega Gert Kams kui ka ründavamad Henrik Ojamaa, Janar Toomet ja Pavel Marin. Kuid kahest viimasest on Ojamaa saanud viimasel ajal koduklubis väga vähe mänguaega, Toometi jaoks oleks seevastu tegemist A-koondise debüüdiga ja pealegi liitus ta koondisega alles viimasel hetkel.

Kreeka vastu algkoosseisu kuulunud Marin andis tolles mängus endast kõik, kuid ühtlasi oli näha, et sellisel tasemel mängutempo käib talle hetkel veel natuke üle jõu. Küll aga on kõik kolm väärt kandidaadid mängu elavdava vahetusmehe kohale, kusjuures Reim vihjas eilsel pressikonverentsil võimalusele kasutada Ojamaad ka vasakul äärel.

Kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes jääb sõelale veel üks mängija – Sergei Mošnikov. Koduklubi Infoneti äsja Eesti meistriks vedanud Mošnikov tegutseb klubis küll peamiselt keskpoolkaitses, kuid kindlasti on ta Vassiljevi kõrval mänguehitamise oskustelt järgmine mees. Mošnikovi asetamine algkoosseisu annab – vähemalt teoreetiliselt – Eestile lisakäigu juhuks, kui Vassiljev tõesti kinni võetakse. Samas võimaldab tema nihkumine keskväljale Dmitrijevil madalamal mängida, ilma et peaks kartma, nagu jääks Vassiljev ründava poolkaitsja kohal ilma toetuseta.

Kesktormajat on Reimil Zenjovi puudumise tõttu valida kahe mehe vahel – Henri Anier või Ats Purje. Ilmselt otsustab Reim Anieri kasuks, kes oli küll Gibraltari vastu hädas heade võimaluste väravaks realiseerimisega, kuid on viimase paari kuu jooksul koduklubi Kalmari eest mänguaega saanud ja enesekindlust kogunud. Purje on talle väärt vahetusmees.

Magus meenutus seitsme aasta tagant

Suvisel EM-finaalturniiril veerandfinaali jõudnud Belgia ja Eesti on seni kohtunud neljal korral. 2002. aastal võitis Belgia Tallinnas 1:0 ja aasta hiljem Liege’is 2:0. Viimati oldi vastamisi 2010. aasta MM-valiksarjas. 2008. aastal võttis Belgia Liege'is napi 3:2 võidu, viimati kohtuti aga seitsme aasta eest Lillekülas, kus Eesti võitis tänu Vassiljevi ja Raio Piiroja väravatele tulemusega 2:0.

Vassiljevi toonast panust meenutasid eilsel pressikonverentsil ka Belgia ajakirjanikud, küsides, kas ta suudab ette kujutada, et midagi sarnast võiks korduda. «Võin muidugi ette kujutada, aga see pole sama Belgia mis kaheksa aasta eest. Oli külm õhtu, kummalgi polnud midagi mängus. Seda on raske korrata, aga mõistagi püüame,» lausus Vassiljev.

Loe Belgia eeldatava algkoosseisu kohta siit.

Tagasi üles