Vassiljev ise ei soovinud Martinezi jutule suurt tähtsust omistada. «Arvan, et Belgia koondis tahab meid väga palju suruda ja meile üldse mitte eriti palli anda. Peatreener on viisakas inimene ja annab au ka vastasele, aga sõnad on sõnad,» lausus ta pressikonverentsil.
Kes toetab Vassiljevit?
Et Vassiljevile jääks siiski ruumi rünnakuid ehitada, on tähtis, et Eesti ründemängu annaksid olulise panuse teda toetavad mehed. Kui vasakul äärel peaks eelmiste mängude põhjal otsustades alustama Siim Luts, siis eeldatavasti oli Reimi jaoks enne mängu suurim küsimus see, keda panna Sergei Zenjovi puudumisel paremale äärele.
Eeldusel, et Belgia mängib oma tavapärases 3-5-2 formatsioonis, kasutab Martinez vasakul äärel heas hoos olevat Madridi Atletico ründajat Yannick Carrascot. Tema pidurdamist ei saa kindlasti jätta ainuüksi Taijo Teniste ülesandeks, sest Eesti paremkaitsja peab ju lisaks hakkama saama ka samal äärel tegutseva Eden Hazardiga.
Samas peab Eesti paremäär olema võimeline ka rünnakut ehitama. Brüsselisse sõitnud koondislastest võiksid sellel positsioonil tegutseda nii kaitsvama suunitlusega Gert Kams kui ka ründavamad Henrik Ojamaa, Janar Toomet ja Pavel Marin. Kuid kahest viimasest on Ojamaa saanud viimasel ajal koduklubis väga vähe mänguaega, Toometi jaoks oleks seevastu tegemist A-koondise debüüdiga ja pealegi liitus ta koondisega alles viimasel hetkel.
Kreeka vastu algkoosseisu kuulunud Marin andis tolles mängus endast kõik, kuid ühtlasi oli näha, et sellisel tasemel mängutempo käib talle hetkel veel natuke üle jõu. Küll aga on kõik kolm väärt kandidaadid mängu elavdava vahetusmehe kohale, kusjuures Reim vihjas eilsel pressikonverentsil võimalusele kasutada Ojamaad ka vasakul äärel.