Repliik: 3 vajalikku sammu, mis muudaksid jalgpalli videokordused oluliselt paremaks

Saksamaa - Kamerun jalgpallimatš maailmajagude karikaturniiril seisis videokorduste kasutamise tõttu neli minutit ja 12 sekundit järjest. Foto: Nina Zotina/Sputnik/Scanpix

Jalgpalli maailmajagude karikaturniiril polnud pühapäev videokohtunike ja –korduste jaoks hea päev, sest Kolumbia kohtuniku Wilmar Roldani juhitud kohtumises Saksamaa – Austraalia õnnestus näha süsteemi pea kõiki varjukülgi.

Meenutame täpselt, mis ja kuidas juhtus Saksamaa 3:1 võiduga lõppenud B-alagrupi viimase vooru mängu teise poolaja keskel, kui seis oli 1:0 valitsevate maailmameistrite kasuks:

• 60.34 Kameruni kaitsja Ernest Mabouka (nr 2) teeb keskväljal Saksamaa poolkaitsja Emre Cani vastu vea.
• 60.50 Roldan näitab kollast kaarti Sebastien Sianile (nr 15), kes mitte milleski süüdi ei olnud.
• 62.00 Samal ajal, kui Cani on platsil tohterdatud, on Roldan olnud ühenduses videokohtunikuga ja annab nüüd žestiga märku, et läheb platsi kõrvale videoekraani vaatama.
• 62.25 Ekraani juurest naasnuna näitab Roldan punast kaarti Sianile, kes polnud jätkuvalt milleski süüdi, ent astus sarkastiliselt aplodeerides platsi kõrvale.
• 63.10 Kameruni mängijate ägedate protestide järel ja (ilmselt) raadioside kaudu saadud sõnumi peale siirdub Roldan tagasi ekraani juurde.
• 63.47 Pärast juhtunu veel kord ülevaatamist korrigeerib Roldan oma otsuse ja punase kaardi saab ikkagi Mabouka. Järgneb ootuspärane tohuvabohu.
• 64.42 Roldan annab vile ja mäng jätkub.

Kokkuvõte: mänguseisak kestis neli minutit ja 12 sekundit (kogu tsirkuse saab üle vaadata siit), mille jooksul karistati esmalt kaks korda vale mängijat. Eelmise aasta septembris videokohtunike süsteemi tutvustades sõnas FIFA kohtunike juht, šveitslane Massimo Busacca, et intsidentide ülevaatamine ei tohiks «võtta aega üle viie-kuue sekundi». Saksamaa-Kamerun mängus oli ajakulu 252 sekundit ehk Busacca poolt (ambitsioonikaks) eesmärgiks seatust 42 korda suurem. Kuidas säärase farsi kordumist välistada?

1. Võtta peakohtunikult võimalus ise videokordust vaadata, sest see raiskab tohutult aega. FIFA tahab, et lõplik otsus jääks peakohtuniku kätte, mis on õilis mõte, ent muudab protsessi paraku kohmakaks. Otsuse peaks vastu võtma videokohtunik. Peakohtunikule võib jätta õiguse talle ette söödetud otsust eirata, aga mitte üle vaadata.

2. Videokohtunikule tuleb seada ajaline tegutsemispiir – kui 30 sekundit pärast intsidenti puudub veendumus, et platsil langetatud otsus oli vale, läheb mäng edasi (kui tegu oli mängukatkestusega) või lõpeb videokohtuniku sekkumise võimalus (kui mängukatkestust polnud ja mäng oli vahepeal niikuinii jätkunud).

Säärane ajaline piir oleks range, aga sunniks kohtunikke olema otsustavad ja välistaks praegu mitmel puhul ilmnenud uimerdamise. Lisaks kannustaks range ajaline piir otsima edumeelsemaid tehnilisi lahendusi, mis omakorda välistaksid jalgpallurite segamini ajamise, nagu juhtus eile.

3. Juhtivad videokorduste kasutajad on võistkonnaalade seas ragbi, jäähoki ja ameerika jalgpall, kus kõigis järgneb videokorduse uurimisele kohtuniku avalik selgitus läbi mikrofoni. Jalgpall võtku eeskuju. Mängutempo säilimise huvides peab selgituse jagamine jääma kolme videokohtuniku ülesandeks (sõnumi edastamise viis on tehniline küsimus, aga näiteks vormel 1-s teavitatakse kohtunike otsustest ekraani alumisse serva ilmuvate tekstisõnumitega ja süsteem toimib kenasti).

Neid kolme punkti järgides näinuksid eilse matši 61. ja 62. minut laias laastus välja nii: Mabouka teeb vea ja kohtunik annab valele mängijale kollase kaardi. Videokohtunik vaatab olukorra üle ja edastab raadio teel sõnumi: karistasid valet mängijat, õige subjekt oli nr 2, mitte nr 15. Roldan korrigeerib otsuse ja mäng võib jätkuda. Videokohtuniku assistent toksib samal ajal valmis sõnumi «Videokohtunik: vea tegi Kameruni mängija nr 2, mitte nr 15, kollase kaardi adressaati korrigeeriti», mida kuvatakse mõne sekundi pärast nii staadioni suurel ekraanil kui ka telepildis.

Võimaliku punase kaardi osas pidanuks otsuse langetama videokohtunik ise, mitte edastama Roldanile sõnumit «see võis olla punane kaart, vaata ise üle». 75% tõenäosusega poleks videokohtunik söendanud kollast punaseks muuta ja see olnuks väga hea, sest...

...omaette teema on viga, mille eest Maboukale punane kaart anti. Saksamaa peatreener Löw andis mängujärgsel pressikonverentsil mõista, et tema meelest ei väärinud Kameruni mehe tegu isegi mitte kollast kaarti, punasest rääkimata. «Minu hinnangul polnud see tõsine viga ja puudus soov vastasele liiga teha. See polnud tahtlik,» sõnas Löw ja andis seejärel hinnangu ka videokohtunikele: «Süsteemi tuleb timmida nii, et otsused sünniksid kiiremini.»

Maailma jalgpallijuhtide soov videokordused ja -kohtunik tippturniiride lahutamatuks osaks muuta vaevalt kuhugi kaob. Venemaal toimuv maailmajagude karikaturniir on ette näidanud praegu kasutatava süsteemi kitsaskohad.

Kas neist osatakse ja julgetakse õppust võtta ning teha jõulised sammud? Vastusest eelnenud küsimusele sõltub, kui suure tõenäosusega näeme eilse-sarnaseid farsse järgmise aasta MM-finaalturniiril.