Laupäeval toimunud Jõhvi rahvajooksus teise koha saanud Andi Noot ei surunud võistluse võitja, Eesti pikamaajooksja Tiidrek Nurme keenialasest treeningpartneri Ibrahim Mukunga kätt. Nurme külastas ETV saadet «Ringvaade» ning rääkis toimunust avameelselt.
«Pildist on selgelt näha, et Andi tegi teadliku otsuse. Mina kui tippsportlane ja saavutussportlane näen selles pigem teiseks jäämise pettumust. Tean Andit, et ta pole kindlasti rassist, vaid ta oli pettunud,» kommenteeris Nurme.
Kas Postimehes ilmunud Nooda vabandust tasub uskuda? «Usun, et küll. Eestis on seda esile toodud, et sellised küsimused on Eesti jooksutasandil. Ma saan aru nendest inimestest, kes tunnevad kaotusvalu. See on loomulik nähtus. See on asi, mida iga sportlane peab ära õppima, kuidas negatiivsete tunnetega hakkama saada kaotuse korral,» vastas Nurme.
Mukunga enda kommentaar: «Arvan, et kuna tal oli palju asju käes, siis tal oli raske mind õnnitleda. Võib-olla oli ta väga väsinud, võib-olla ta ei näinud, et ma talle käe andsin. Ma kavatsen edasi minna ning ta on ikka minu sõber,» ütles Mukunga ning lisas, et on Eestis õnnelik.
Nurme lisas: «Enamus eestlasi on tema suhtes positiivsed ning ta saab kingitusi. On ka selliseid inimesi, kes tahavad tema nahka katsuda või pead silitada, sest see on uus ja huvitav. Tema Eesti elu on väga turvaline. Võib-olla isegi rohkem kui minul Keenias olles. Nii me siin koos oleme.»
Tallinna maratoni järel ilmus Postimehes intervjuu Eesti meistri Argo Jõesooga, kes kurtis, et Keenia mehed tulevad võistlema ning võidavad. Millest see nüüd kõneleb – kas eestlased ei oska kaotada?
«Olgem ausad, tegemist oli pigem harrastusjooksjaga ning tema tase ei küündi sellele tasemele, et ta võiks võita Tallinna maratoni. See oli ka emotsionaalne küsimus. Võib-olla mõned sportlased võtavad sporti liiga tõsiselt, aga tahan öelda nii iseendale kui teistele, et see on mäng ning teeme seda rõõmsalt,» selgitas Nurme.