Ühe rekordi Maradona juba kaotas – ta tegi MMidel kokku 105 õnnestunud driblingut. Messi mängis Nigeeria vastu end õnnestunult vastastest mööda 107. korda. See pole mitte ainult Argentiina koondise vaid üldse MMide rekord.
Messi sai Nigeeria vastu löödud väravaga esimeseks mängijaks, kes löönud MMil värava teismelisena, oma 20ndates ja 30ndates. Kes tahab panustada, et seeria saab jätku ka 2030 MMil, kui mehel vanust 42-43?
Varem on veel kaks argentiinlast suutnud värava lüüa vähemalt kolmel MMil: mõistagi Maradona 1982, 1986 ja 1994 ning Gabriel Batistuta 1994, 1998 ja 2002.
Messi pole mitte kunagi suurturniiridel alagruppi pidama jäänud. Meistrite liiga, MM, Copa America ja isegi olümpiamängud – Argentiina pallivõlur on 23 katsest 23 alati alagrupist edasi pääsenud. Seekord läks napilt, aga seeria jätkub.
Messi 1:0 juhtvärav oli ka selle MMi 100. Tegu on juba kolmanda korraga jutti, kui mõni Barcelona mängija MMil kolmekohalise numbri ette keeras – 2010. lõi 100. Värava Andres Iniesta Tšiili võrku, 2014 Neymar Kamerunile.
Marcus Rojo on alles teine Argentiina kaitsja, kes löönud MMil mitu väravat – ka neli aastat varem skooris ta Nigeeria vastu. Esimene oli Daniel Passarella, kelle koondisekarjääri oli üldse üllatavalt väravaterohke, sest 70 mängus sai ta enda arvele suisa 22 tabamust ja ka igati teenitult kaks MM-tiitlit.
Franco Armanist sai 17. väravavaht, kes Argentiina eest MMil algrivistuses väljakule jooksnud. Rohkem pole puurilukke mängitanud ükski teine koondis.
Argentiina algrivistus Nigeeria vastu oli keskmiselt 30 aastat ja 189 päeva vana – MMide ajaloo absoluutselt vanim algrivistus. Aga vanamehed said oma ülesandega hakkama.