Blogi ja galerii: Eesti kaotas rekordmängus hirmkõvale Hollandile

Eesti meeste jalgpallikoondis jätkas EM-valiksarja kodusel Lilleküla staadionil, kaotades staaridest kubisevale Hollandi rahvusmeeskonnale 0:4. Ryan Babel lõi kaks (17. ja 48. minutil), Memphis Depay (76.) ning Georginio Wijnaldum (87.) ühe värava. Mängu jälgis 11 006 pealtvaatajat, mis tähistab Eesti kodumängude rekordit Lilleküla staadionil. Eelmine tippmark kuulus 10 811 pealtvaatajaga Eesti – Iirimaa EMi play-off-mängule. Loe ka: Postimehe aruanne: hallo, kus on meie kaitsjate kindlus ja sitkus?

Enne mängu:

Eesti jalgpallikoondis on täna õhtul koduses Lillekülas silmitsi ühtaegu üüratu katsumuse ja võimalusega. Tabelis neli kaotust neljast mängust ja väravate vahe 2:14, minnakse vastamisi Hollandiga, kes seilab samal ajal selges pärituules.

Pärast kaht järjestikust rahvuslikku šokki ehk 2016. aasta EM- ja 2018. aasta MM-finaalturniirilt eemalejäämist on Holland leidnud Ronald Koemani käe all uue hingamise. Tänavuses Rahvuste liigas jõuti finaali, alles reedel saadi võõrsil ülimagus 4:2 võit Saksamaa üle. Tõsi, kevadises mängus jäädi naabrimeestest vihavaenlasele omakorda kodus alla. Ent Tallinna saabuti kõrgendatud meeleolus ja enesekindlusega.

«Meil on piisavalt kvaliteeti, et luua võimalusi ja lüüa väravaid. Valdame palju palli ja peame selles näitama tippkvaliteeti. Kõik sõltub meist endist,» lausus eelmisel aastal tüüri juurde asunud endine kaitselegend Koeman. «Aga kui sa ei ole täielikult valmis ja keskendunud, suudab iga vastane su elu ebameeldivaks teha.»

Hollandi ründaja Memphis Depay sõnastas konkreetselt: «Surve ja vastutus meie õlul on suured. Me kõik teame, mis on kaalul. Oleme missioonil. Me ei tohi kolmandat korda järjest eksida. Mitte ainult mängijad ei taha finaalturniirile pääseda, vaid terve Holland ootab seda. Lausa nõuab. Kui mängime samasuguse hinge, energia ja agressiivsusega kui reedel Saksamaal, saame ka siin hea tulemuse.»

Kõigi vastu saab pikemalt rünnata

Pärast põhirivaal Valgevenelt reedel lisaminuteil saadud 1:2 kaotust tõdes kapten Ragnar Klavan, et meeskond on augus. «Muidugi ei ole seis hea. Oleme meeskonnana augus ning meie töö ja tahe on sealt ka koos välja tulla. Kui me Hollandi vastu parimas vormis ei ole, lendavad kõik need pallid, mis Valgevene posti ja latti lõi, kindlasti sisse. Nii kahjuks lihtsalt on,» hoiatas Klavan.

Kas ja mida on Eestil säärases pealtnäha trööstitus olukorras üldse loota? Vähe niigi vältimatust (väga suurest) tasemevahest, rapsib Eesti mudas, Holland naudib aga uue põlvkonna jõulist peatõstmist ja on äärmiselt näljane. Kas esimeseks sihiks tuleb seega võtta võimalikult väärikas allajäämine?

Ma ei suuda kohe kuidagi meeskonnale sisendada: minge mängima nii, et võimalikult vähe tuleks.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Karel Voolaid

«Ma ei suuda kohe kuidagi meeskonnale sisendada: minge mängima nii, et võimalikult vähe tuleks. Tahame rohkemat!» kuulutas teist korda Eesti koondise ohje hoidev Karel Voolaid. «Suure südame ja usuga mängides on väga suured varemgi langenud.»

Uus peatreener soovib nukrast hetkeseisust hoolimata teatud stampe murda. «Tahaksin muuta tavapärast mõtlemist, et meil on Hollandi-suguseid vastaseid võimalik nõelata ainult kiirete kontrarünnakute või standardolukordadega. Muidugi loodame ka neile, aga soovin mängijateni viia mõtlemist, et oleme suutelised sel tasemel meeskondade vastu ohtlikult ründama ka rohkem kui kahe või kolme sööduga.»

Voolaid rivistas koondise Valgevene vastu üles 4-3-3 mängujoonise järgi. Kas värskel peatreeneril jagub julgust uut taktikalist lähenemist kasutada ka Hollandi vastu, kes on just sellest skeemist lähtuva totaalse jalgpalli juurutajana maailmakuulsaks saanud.

«Taktikaliselt ei ole plaanis väga suurelt vangerdama hakata. Samas tuleb arvestada, et mängu iseloom on reedesest tõenäoliselt mõnevõrra erinev,» tutvustas Voolaid lähenemist.

«Märgilise tähendusega» ajalugu süstib usku

Üks, mis võiks õrna usku ja lootust pakkuda, on ajalugu. Oleme paljude Eesti vutisõprade suure lemmiku Hollandiga A. Le Coq Arenal pidanud kaks ütlemata mälestusväärset lahingut.

Staadioni avamängus juhtisid Arno Pijpersi hoolealused hollandlasest treeneri kaasmaalaste vastu veel 83. minutil 2:1, ent kaotasid lõpuks 2:4. Kui tolle 2001. aasta draama peamine emotsioon oli üllatus võimsast vastuhakust, siis tosin aastat hiljem asendus see vihaga.

Teenisime MM-valiksarja tabelisse küll võimsa punkti, kuid et Hollandi 2:2 viigitabamus sündis alles kolmandal lisaminutil ja pealegi enam kui vaieldavast penaltist, olid eestlaste südamed taas murtud.

Voolaid nimetas neid «märgilise tähendusega heitlusteks» Eesti jalgpalliloos, poolkaitsja Mattias Käit lisas: «Kaks kõva madinat Hollandiga on siinsamas juba peetud. Loodame, et nüüd juhtub midagi samasugust. Meil on suur tõestamise koht ja võimalus.»

Hollandil on eelmisest duellist tänases koosseisus vaid kolm (Kevin Strootman ning varuväravavahid Kenneth Vermeer ja Jeroen Zoet), Eestil seitse meest (Mihkel Aksalu, Gert Kams, Taijo Teniste, Ragnar Klavan, Henrik Ojamaa, Konstantin Vassiljev ja Sergei Zenjov). Tõsi, sel õhtul mõlemad Eesti väravad löönud Vassiljev jääb täna ilmselt kõrvaltvaatajaks.

«Tõenäosus, et Kostja saab meid aidata, on väga-väga väike. Täielikult ei tahaks lootusi veel maha matta. Vanusest hoolimata on ta hingelt endiselt noor ja põleb mängusoovist,» kirjeldas Voolaid keskväljaliidri seisundit, kel lõi reedel vana vigastus taas välja.

Ühe mehe Lillekülla naasmist Eesti publik kindlasti rõõmsal moel ei tervita. UEFA määras tänases kohtumises õigust mõistma ukrainlase Sergei Boiko, kes kuue aasta eest meilt ajaloolise võidu röövis.

Tagasi üles