Eesti parimal tõstjal Mart Seimil Tokyo olümpiapiletit veel taskus pole. Esialgse stsenaariumi kohaselt pidanuks ta selle nimel heitlema sel nädalavahetusel Venemaal toimunud EMil, kuid sellele plaanile tõmbas vee peale koroonaviirus.
Koroonaviiruse läbi põdenud Seim on OM-valikvõistlust silmas pidades optimistlik
Nimelt haigestus vägilane märtsi keskel koroonaviirusega, mistõttu ei saanud ta Vana Maailma tšempionaadil osaleda. Esiti oli üleval ka oht, et ühes sellega kadus Seimi OM-unistus, kuid praeguse seisuga on Tokyo kvalifikatsiooniperioodi pikendatud kuu aja võrra ning otsustav võistlus leiab aset mai lõpus Taškendis.
«IWF [Rahvusvaheline tõsteliit] tegi ROKile [Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele] taotluse pikendada kvalifikatsiooniperioodi kuu aja võrra. Meie lootus ongi, et kui sellele antakse luba, siis tuleb mai lõpus võistlus. See on kuldtaseme võistlus, kus on mängus maksimumpunktid ja see ongi meie võimalus. Kui Mart seal võisteb ja võidaks ungarlast [Peter] Nagyt tõenäoliselt viie kilogrammiga - ei peagi nii väga ulme tulemuse olema - siis peaks see meile olümpiakoha garanteerima,» selgitas Mart Seimi treenerist isa Alar ETV spordiuudistele.
Ent see on ainult üks võimalik stsenaarium. Välistatud pole ka võimalus, et lisavõistlust ei tulegi ja OM-kohad jagatakse edetabeli põhjal. «Ka see on välja pakutud, et need tuleks maailma reitingu järgi. Reaalsetest pretendentidest oleks Mart hetkel seitsmes,» sõnas Alar Seim ning viitas seejärel veel ka kolmandale võimalikule variandile.
Nimelt ootab IWFis oma lõpplahendust üle 150 dopingujuhtumi, mis võivad samamoodi tugevalt Tokyo olümpiale kvalifitseerumist mõjutada.
Kui need aspektid pole vaat, et kuidagi meie mehe kontrollida, siis küsigem: kuidas on Seimi - kelle auhinnakapis on 2015. aasta MM-hõbe ja 2016. aasta EM-pronks - hetkevorm?
«Iga päevaga läheb natukene paremaks, aga mõistagi pole see võrreldav haigusele eelneva seisundiga. Eelmine nädal rebisin püsti 140 kg, mis pole valgusaastate kaugusel normaalsetest numbritest (rekord on 192 kg - toim). Mai lõpuks on reaalne igatahes jõuda uuesti enam-vähem vormi,» arvas tõstja ning kinnitas, et viimaste aastate vigastusprobleemid teda samamoodi hetkel enam ei kimbuta.
«Viimased pool aastat on andnud head enesekindlust. See, kuidas keha on trennidele reageerinud ja kuidas olen tagasi tulnud. Numbrid, mis trennis tegin, olid enam-vähem okeid,» sõnas Seim, kelle 2017. aastal püstitatud isiklik rekord on 444 kg.
Sel nädalavahetusel toimunud EMil jäänuks sellega ülinapilt poodiumilt välja. Kuldmedali sai üliraskekaallaste seas kaela kogusummas maailmarekordilised 485 kg (222 + 263) üles saanud grusiin Laša Talahhadze. Talle järgnesid armeenlased Gor Minasjan 464 kg (216 ja 248) ja Varazdat Lalajan 445 kg (205 ja 240).
Ometi on võrdlemisi suur võimalus, et mõlemad Armeenia värsked medalistid jäävad Tokyo olümpialt kõrvale. Nimelt saavad armeenlased korduvate dopingujamade tõttu spordipeole üles anda kõigest ühe mehe ning kõik märgid näitavad, et selleks kipub olema Simon Martirosjan, kes on kullapretendent kuni 109 kg kaaluvate meeste seas.
See aga ei tähenda, et Seim oleks Tokyosse lennates automaatselt kohe medalipretendent. Viimastel aastatel on vigastuste tõttu temagi tulemused jäänud tagasihoidlikumateks. Näiteks 2019. aastal MMil sai ta kirja 400 kg, aasta varem toimunud MMil jäi laeks 427 kg.