:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/19/13687488t1hfb16.jpg)
Kuigi Eesti Jalgpalli Liit (EJL) määras märtsi keskel endisele Nõmme Kalju treenerile Getulio Aurelio Fredole tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu, pole kõnealune saaga veel läbi saanud.
Getulio juhtumi tõttu saab tööd harva koos käiv komisjon
EJL põhjendas 19. märtsil määratud tähtajatut tegutsemiskeeldu järgnevalt: «Otsus põhines EJLi distsiplinaarmääruse punktidel 4.1, mis ütleb, et «isikud kohustuvad käituma lojaalsuse, ausameelsuse, sportlikkuse ja eetika printsiipe järgides», ning 4.3.7, mis räägib üldistest headest käitumisnormidest ja -tavadest. Distsiplinaarkomisjon tuvastas ka vastuolu treenerite eetikakoodeksiga ja märkis, et Getulio Aurelio Fredo on ajakirjanduses esinenud jalgpalli mainet kahjustavate avaldustega.»
Vastavalt EJLi põhikirjale on võimalik distsiplinaarkomisjoni otsuseid aga apellatsioonikomisjoni edasi kaevata ning nõnda Fredo koos oma advokaat Robert Sarvega ka talitas.
«See otsus ei kõlba kuskile ja need inimesed teavad seda sama hästi. Aga paber kannatab ju kõike…,» teatas Sarv toona pärast otsuse lugemist ning lubas hiljem otsust vaidlustama minna.
Nõnda kogunebki nüüd EJLi apellatsioonikomisjon, mille esimeheks on Priit Kotkas ning teised liikmed vandeadvokaadid Aivar Pilv (Eesti Advokatuuri esimees 2004-2010) ja Enno Heringson. «Tegemist on vabatahtlikkuse alusel koos käiva organiga, mille liikmed jalgpalliliidult tasu ei saa,» sõnas EJLi infojuht Mihkel Uiboleht Soccernet.ee-le.
Viimati kogunes apellatsioonikomisjon 2017. aastal, et arutada FC Tarvastu apellatsiooni nende mängutulemuse tühistamise osas. Enne seda andsid apellatsioonikomisjonile tööd võistluskeeldudega mitte nõustunud kihlveopetturitest jalgpallurid. Need juhtumid jäävad 2013. ja 2015. aastasse.
***
Hiljuti sai ka selgeks, et Põhja ringkonnaprokuratuur alustas jalgpalliliidult saadud info põhjal kriminaalmenetlust Getulio Aurelio Fredo suhtes ja uurib episoode ajavahemikul 2014–2019, kus on tuvastanud hetkseisuga kaks kannatanut.
Kriminaalmenetluse algatamise alus on karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu täisealise ja alaealise vahel, kui süüdistatav on seda tehes ära kasutanud kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitanud oma mõjuvõimu või usaldust.