/nginx/o/2021/05/04/13760588t1h9c30.png)
Märtsi keskel rakendunud ja alles selle nädala alguses lõdvenema hakanud koroonapiirangud mõjutasid tugevalt ka Eesti spordielu. Kui suurem osa tippsportlasi sai siiski keerulises olukorras oma tavategevusega jätkata, siis siinsed vabavõitlejad jäid vahepeal eriti valusalt süsteemi hammasrataste vahele.
Nimelt võimaldati koroonapiirangute ajal trenni teha ainult koondislastel. Kuna Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit ei omanud aga ametlikult alaliidu staatust ega kuulunud Eesti Olümpiakomiteesse, siis nende sportlastele see klausel ei laienenud. Seda hoolimata asjaolust, et Eesti vabavõitlejad on toonud tiitlivõistlusteltki kodumaale mitmeid medaleid.
«Juriidiliselt ongi niimoodi, et me oleme spordialaliit, mis Eesti Vabariigi silmis ei ole tegelikult spordialaliit ja justnagu me ei tohiks trenni teha, aga sisulises mõttes sport, mis on samasugune, nagu kõik teised spordialad, on pandud piirangute alla sellepärast, et juriidiline konstruktsioon on selline, et me sinna kohta satume. Sisulist mõistmist süsteemi poolt olukorrale ei ole,» selgitas ala üks tähtsamaid eestvedajaid Ott Tõnissaar toona.
Täna toimunud EOK täiskogul tehti aga esimene samm selle suunas, et säärane stsenaarium enam tulevikus ei korduks. Nimelt võeti Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit koos Eesti Cheerleedingu Liidu ja Eesti Kriketi Liiduga EOK liikmeteks. Küll ei tähenda see, et Eesti paremad vabavõitlejad saaksid kolmapäevast alates taas trenni minna.
«Nüüd tuleb meil saata Kultuuriministeeriumile veel oma koondise liikmete nimekiri ja saada sellele nendepoolne kinnitus,» täpsustab Tõnissaar, kuid lisab seejärel. «Senised asjaajamised kultuuriministeeriumiga ei ole meil hästi sujunud, pigem üle kivide ja kändude. Esimene säärane nimekiri sai neile saadetud juba 55 päeva tagasi ning seda on siiani meile tagasi põrgatatud. Tänase EOK-liikmelisusega õnnestus meil spordiseaduse paragrahv neli aga ära lahendada ja loodetavasti aitab see samm meid nüüd nüüd sellest takistusest üle.»
Tänasel virtuaalselt kogunenud täiskogul muutis EOK ka oma põhikirja, mille tulemusena võib neil nüüdsest olla kuni neli asepresidenti.
Põhikirja muudatuse tulemusel on alates tänasest EOK asepresidendid lisaks eelmisel aastal mandaadi saanud Erich Teigamäele ja Toomas Tõnisele veel ka Lauri Luik ja Hanno Pevkur. Luige valdkonnaks on liikumisharrastus ja koolisport ning Pevkuri kureerida jäävad võistkonnaalad.
EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas heameelt, et EOK-l on nüüdsest neli asepresidenti, kelle südameasjaks on spordi edendamine igast aspektist.
«Eesti spordi katusorganisatsioonina on meie ülesanne jälgida, et meie liikmeskond esindaks sporti võimalikult laiapõhjaliselt ja väärikalt. Oleme pikalt tegelenud tippspordiga, kuid meile on oluline ka liikumisharrastus ning eriti koolisport. EOK «Sport Koolis» programmi suur väljakutse on kaasata iga Eesti maakonna koolide lapsi spordiga tegelema. Asepresidendi koha loomisega rõhutame selle teema vajalikkust,» ütles Sõõrumaa.
/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)